Kas Taiwani börs suudab tõusma hakata?

Ajal, mil teised Aasia aktsiaturud rõõmustavad investoreid uudistega tõusudest mitme aasta kõrgeimale tasemele, pole Taiwani aktsiaturg kaasa läinud. Mis tal siis viga on, võiks küsida.

Taiwani poole pani pilku pöörama tuntud Aasia trendivastane investor Marc Faber. Ta kaebas kuukirjas, et temal kui trendivastasel on rasked ajad. Pea kõik varad liiguvad trendi mööda ja seetõttu on tal raske leida kohti, kus trend võiks hakata muutuma. Jutt käib suurematest investeerimisteemadest, mitte üksikutest aktsiatest. Taiwani aktsiad pole suutnud tempo osas käia kaasas teiste Aasia aktsiaturgudega. Üheks põhjuseks, miks Marc Faber soovitas 2003. aastal osta Jaapani Nikkeid, oli see, et investorite meelestatus aktsiaturu tuleviku suhtes oli ekstreemselt negatiivne. Institutsionaalsed ja väikeinvestorid istusid rahas. Peamiseks ostusoovituse põhjuseks sai see, et Jaapani Nikkei indeksi dividenditootlus oli suurem Jaapani valitsuse võlakirjadest. Nikkei oli toona väärt 8000 punkti võrrelduna 39 000punktise tipuga 1989. aasta lõpus. Seega suhteliselt odav. Reedel oli Nikkei indeks tõusnud 15 700 punktile.

Nii mõneski mõttes sarnaneb Taiwani aktsiaturu olukord Jaapaniga 2003. aastal. Taiwani aktsiaturu dividenditootlus on peaaegu kaks korda nii suur kui Taiwani valitsuse võlakirjade tootlus. Aktsiaindeks tegeleb 6500 punkti kandis liiklemisega, 1990. aasta tipptase 12 000 punkti näib uskumatu. Aktsiaturg on toonasest tipust poole madalamal. See oleks sama hea, kui Dow Jonesi tööstuskeskmine oleks väärt poole 1990. aasta väärtusest ehk 1200 praeguse 10 700 asemel.

Hakkasin vaatama, kas ja kuidas pääseks ligi Taiwani aktsiaturule. Kuna sealsed ettevõtted, peale mõne erandi, on minu jaoks täiesti tundmatud, eelistasin mõnda fondi või ideaalis koguni indeksiaktsiat ehk börsil kaubeldavat fondi.

Leidsingi sellise USA börsil kaubeldava Taiwani indeksiaktsia sümboliga EWT. Indeks ei ole päris sama, mis ülal graafikul kujutatud. Graafikul on Taiwani börsiindeks, EWT aga järgib liikumises MSCI Taiwani indeksit.

Taiwani börsiindeksisse kuulub 654 aktsiat. Indeksi keskmine hinna/kasumi suhe on 13,7.

Hoolimata välisest atraktiivsusest ei julgenud ma siiski Taiwani indeksiaktsiat osta. Investeerimise vastu rääkisid kaks asjaolu.

Esimene asjaolu seisneb indeksi koosseisus, see on püsivalt negatiivne põhjus minu jaoks. Arvatavasti midagi Nasdaqile lähedasemat annab maailmast otsida. Suurim osakaal indeksis on elektroonikatööstuse ettevõtete aktsiatel - kokku 57 protsenti indeksist. Järgnevad natuke rahulikumad valdkonnad pangandus-kindlustus ligi 17 protsendiga ja pea kümne protsendiga plastikutootmine. Siit võiks tuua suisa paralleeli, et kui läheb hästi USA tehnoloogiaaktsiatel, võiks sama juhtuda ka Taiwani aktsiaturul.

Teine põhjus, miks ma Taiwani ei riskinud investeerida, oli Taiwani-Hiina suhete pingestumine, mis päädis Taiwani peaministri tagasiastumisega. Surve tagasiastumiseks tuli riigi presidendilt, kelle arvates ajas Taiwan Hiina suhtes liiga pehmet poliitikat. Poliitika pehmus seisnes selles, et riik suhtus tolerantselt Taiwani ärimeeste investeeringutesse Hiina. Taiwan ja Hiina ei saa omavahel läbi. Äri tegemine on keeruline, selleks kasutatakse kolmandates maades (Hongkongis) asuvate ettevõtete vahendust. Hiina peab Taiwani osaks oma riigist, tegu on nende määratluses lihtsalt Hiina kontrolli alt väljunud provintsiga, mille koht on Hiina all. USA kaitse all oleva Taiwani arvates on just Taiwan Hiina demokraatlik vabariik ja Mandri-Hiinas on asjad valesti. Varem on Hiina mitmel korral püüdnud survestada Taiwani, näiteks sõjaliste manöövritega. Miks paigutada raha riiki, kes soovib teravdada suhteid naabriga? Minule pole Taiwan veel rahapaigutuseks atraktiivne.

Kui Marc Faber soovitas möödunud aasta algul dollarit osta teiste valuutade suhtes, olin ma imestunud. Aeg näitas, et temal oli õigus.

Nüüd soovitab ta minna dollaris lühikeseks (ehk dollarit müüa) - nii teiste valuutade (eriti Jaapani jeeni ja Singapuri dollari) kui ka väärismetallide vastu. USA uuel keskpanga juhil pole ühtegi alternatiivi raha trükipressile hoo juurdeandmisele, kui ta ei taha seista silmitsi USA majanduslangusega. Selleks annaksid põhjuse Dow Jonesi tööstuskeskmise ja kinnisvaraturu kümneprotsendine langus.

Need sammud peaksid andma põhjuse müüa USA võlakirju ja dollarit. Samas peaksid need meetmed olema meeldivad aktsiaturu jaoks, seda vähemalt USA dollari põhiselt vaadatuna.

Kinnisvara hinnad on tõusnud, nagu ka postmarkide, maalide, veinide ja antiikesemete hinnad - täpselt nagu tüüpilise inflatsioonilise surve korral. Vaid võlakirjaturg usub, et deflatsioon on ukse ees - võlakirjade hinnad tõusevad (ja tootlused vähenevad) hoolimata inflatsiooni tõusust. Siin võib küll hoopis teine põhjus olla: peetakse ju USA valitsuse võlakirju üle ilma ülimalt kvaliteetseks.