Kaubamärk tasub domeenis .eu kindlasti ära registreerida

Riina Pärn 26. jaanuar 2006, 00:00

On jäänud loetud päevad hetkeni, mil uue tippdomeeni .eu domeenide registreerimise esimene etapp lõpeb.

See nn "päikesetõusu" periood on peamiselt mõeldud varasemate kaubamärgiomanike õiguste kaitseks. 7. veebruarist algab teine etapp, mille jooksul on võimalik .eu lõpuga domeeninimedele taotlusi esitada registreeritud või üldtuntud (registreerimata) kaubamärkide, geograafiliste tähiste, ärinimede omanikel, kaitstud kirjandus- ja kunstiteoste omanikel pealkirjade suhtes. Alates 7. aprillist on domeeninimedele taotluste esitamine tippdomeeni .eu alla avatud kõigile isikutele.

Eesti ajakirjandusest on läbi jooksnud informatsioon, et nii mõnigi tuntud Eesti ettevõtja pole huvitatud oma tähiste registreerimisest .eu alla.

Spetsialistide ringkondades eeldatakse, et tippdomeen .eu muutub teiseks oluliseks tippdomeeniks .comi kõrval.

Eesti riigitunnusega tippdomeeni .ee alla on võimalik registreerida vaid üks domeeninimi ja sedagi ainult Eestis registreeritud juriidilisel isikul.

Tippdomeeni .eu suhtes selliseid piiranguid ei eksisteeri ning domeenide arv ühe isiku kohta on piiramatu.

Rahvusvahelises praktikas on domeeninimedele omistatud n-ö äritähise ("business identifier") staatus. Domeeninimi on muutunud ärimaailmas oluliseks tähiseks ning sellest tulenevalt mujal maailmas ettevõtjad kaitsevad kiivalt oma tööstusomandi õigusi. Oma kaubamärke, ärinimesid jms registreeritakse domeeninimedena isegi siis, kui neid otseselt kasutama ei hakata.

Taolise tegevuse eesmärgiks on ka vältida riske ning seda kahju, mis võib tekkida küberkurjategijate ("cybersquatters") tegevuse tulemusena. Nende eesmärgiks on registreerida enda nimele tuntud kaubamärkide, isikute, firmade nimedega domeenid ja hiljem selle pealt raha teenida. See on omamoodi "tööstusharu" - summad, mida taolise tegevuse läbi teenitakse, võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse.

Et vähendada küberkurjategijate tegevuse tulemusel tekkivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi, ongi ette nähtud .eu puhul ennetava meetmena "päikesetõusu" periood kahefaasilisena. Kui ennetavaid meetmeid ei kasutata, siis on võimalik esitada hiljem kaebus T?ehhi Arbitraa?ikohtule.

Kohtuväline vaidluste lahenUdaUmise menetlus laieneb juhtudele, kus registreeritud domeeninimi on identne või äravahetamiseni sarnane seaduslikult tunnustatud kaebajale kuuluva õigusega ning kui domeeninimi on registreeritud seda taotlenud isiku nimele, kuigi antud isikul puudus selleks õigus või õiguspärane huvi selle nime suhtes, või siis, kui domeeninimi on registreeritud või seda on hakatud kasutama pahauskselt.

Üldtuntud kaubamärkide, tunUtud ärinimede omanikele võib soovitada, et nad registreeriks oma äritähised .eu alla. Maailmapraktikas kasutavad kaubamärgiomanikud tihti ennetavaid meetmeid ning registreerivad oma olulised tähised tippdomeenide alla, et vähendada kuritarvituste võimalusi.

Ettevõtjatel tasub ka kaaluda, millised sarnased domeeninimed võiksid kahjustada oma domeeninimede kasutamist. Hea näide on siinkohal meie ülikoolide vaidlus, kus Tartu Ülikool leidis, et Tallinna Ülikooli taotletud ning registreeritud domeeninimi kujul tu.ee on sarnane nende oma domeeninimega ut.ee.

Siia alla kuulub ka näiteks sidekriipsude kasutamise juhud (nt hansabank.eu, hansa-bank.eu jne). "Päikesetõusu" periood küll sellistele sarnastele tähistele ei laiene, kuid domeeninimede registreerimisel kehtib "kes ees, see mees" põhimõte. Et ennetada tulevikus tekkida võivaid probleeme ning rahalisi-ajalisi kulutusi, soovitaks ettevõtjatel isegi siis, kui tõesti puudub huvi .eu vastu, registreerida oma olulised äritähised tippdomeeni .eu alla.

Selliselt toimides ei esine võimalust, et leiate tulevikus oma tuntud tähist sisaldava domeeninimega interneti kodulehelt näiteks pornolehekülje.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing