Riigikogu tahab oma liikmete rahakotti soodustustega paisutada

Ajalehe Delovõje Vedomosti andmetel on töörühma poolt ette valmistatavas uues saadikute staatust puudutavas seaduses muudatus, mis taastab Riigikogu saadikutele eripensionide maksmise.

Samuti leiduvad seal punktid, mille järgi tahetakse muuta senist korda esinduskulude ja väljaspool Tallinna elavate saadikute pealinnas elamise kulude väljamaksmisel. Uue korra järgi saaksid saadikud lihtsustatult esinduskulude katteks 30 protsenti ja elamiskulude katteks 20 protsenti oma palgast, ilma et peaksid selleks kuludokumente esitama.

Päris uue soodustusena pani töörühm aga ette, et saadikutel oleks võimalus riigi kulul palgata omale abiline, kelle tasu moodustaks kuni 30 protsenti saadiku palgast. Lisaks nimetatud palgale hüvitaks riik abilisele, kelleks võib näiteks olla mõni saadiku sugulane, ka auto-, telefoni- ja kontorikulud.

Delovõje Vedomosti andmetel oli esialgu kavas esitada eelnõu detsembrikuu lõpus. Selle nimel käis lobitöö kõikides fraktsioonides, et saada eelnõule kõigi nõusolek, mis garanteeriks eelnõu kiire läbimineku. Viimasel hetkel loobusid eelnõu toetamast Res Publica, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud.

Salapäraseks muudab kogu loo asjaolu, et viiteid eelnõule ei leia Riigikogu koduleheküljelt. Samas kinnitasid kõik küsitletud kaheksa saadikut Delovõje Vedomostile kõne all olevate soodustuste arutelu Toompeal. Näiteks ütles Riigikogu esinaine Ene Ergma, et uut seadust on vaja, kuna eelmise koosseisu poolt vastu võetud riigikogulaste soodustusi käsitlevad otsused pole mõistlikud. Nii on Riigikogus tööl inimene, kes muuga ei jõuagi tegeleda kui saadikute kuludokumentidega.

Rahvaliidu fraktsiooni liige Janno Reiljan ütles, et on kursis, et eripensioni küsimusega Riigikogus tegeletakse, ja tema isiklik seisukoht kattuvat Rahvaliidu seisukohaga, et varem kehtinud eripensionide süsteem tuleb taastada.

"Ma näen kurvastusega, kuidas Riigikogusse valitud saadikud peavad mõtlema mitte ainult Riigikogu töö peale, vaid sellele, et neil tuleb kunagi pensionile jääda. Teenistuspensionide süsteem kaotati ühe hetkega populistlike loosungite varjus ja asjatundmatu riigivaenuliku ajakirjanduse mõju all olles," sõnas Reiljan.

Respublikaani Taavi Veskimägi sõnul tänaseks sellist varianti, mida erakond oleks valmis toetama, valminud pole. "Ma võin kinnitada, et Res Publica pole ühinemas ühegi sellise poliitilise initsiatiiviga, mida Delovõje Vedomosti enda tänases (eilses - toim.) kirjutises kajastab," lausus ta.

Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Kadi Pärnits on enda sõnul küll kuulnud sellisest kolme partei eelnõust, aga pole ise seda lugenud.

"See on koalitsiooni poolt algatatud tekst, mida on arutanud põhiseaduskomisjon," sõnas ta. Pärnitsa sõnul on tegemist tööversiooniga, mille kohta erakond pole pidanud vajalikuks seisukohta kujundada.

Vastavalt põhiseadusele ei saa Riigikogu liikmete palga- või soodustuste tõstmist ja ka eripensionide määramist jms otsustada tegutsev Riigikogu koosseis, vaid sellega tegeleb põhiseaduskomisjon.