Michael Bhoola, puhtaid maitseid hindav maailmakodanik

Heidi Vihma 27. jaanuar 2006, 00:00

Eesti parimaks peakokaks tunnistatud Michael Bhoola road valmivad põhiliselt restoranis Pegasus. Aga Michael on palju rohkem kui ainult ühe restorani peakokk, ta on olnud õpetajaks paljudele meie noortele kokkadele ning tema mõju Eesti toidukultuuri arendamisse on raske üle hinnata. Michael ei õpeta kursustel ega kokakoolis, tema õpetab köögis ja meetodid on karmid. Töö lihtsalt tuleb kiiresti ja korralikult ära teha. Kui ta 1998. aastal Stenhusi restorani köögis koos noorte poistega alustas, olid paanikas nii õpilased kui õpetaja. Õpilased sellepärast, et Michaeli arusaamad ja nõudmised olid hoopis teistsugused kui need, millega nad varem kokku olid puutunud. Ja Michael sellepärast, et kamp noori kokkasid nii abitu ja organiseerimatu võib olla. Aga nüüd kandideerivad kunagised õpilased koos meistriga parima koka tiitlile, saavad auhindu rahvusvahelistel kulinaariakonkurssidel ja juhivad edukalt heade restoranide kööke. Pole kuulnud, et keegi räägiks Michael Bhoola koolkonnast Eesti gastronoomias, aga põhjust oleks rohkem kui küll. Ta on kehtestanud oma standardid, mida endised ja praegused kolleegid arvestavad.

Lapsepõlve maitsed on erilised ja jäävad meelde. Michaeli lapsepõlv möödus põhiliselt Londonis, aga ka Lõuna-Indias ja Iirimaal. Kodus tegi süüa ema, aga kuna Iiri köök jäi India maitsetega harjunud isale võõraks, siis õppis ema selgeks vürtsikate ja värviliste Lõuna-India roogade valmistamise. Need olidki Michaeli igapäevaseks kodutoiduks. Ema oli range naine: mis laual, see tuli ära süüa. Lastele mingeid erandeid ei tehtud ja leebeid lastetoite eraldi ei valmistanud. Michael mäletab siiani, kuidas lõhnasid sugulaste saadetud ja ise Indiast kaasa toodud toiduained, kui erilised ja isegi müstilised need lõhnad, maitsed ja värvid olid. Sel ajal polnud London veel harjunud multikultuurse toiduga ja India köök oli tõeline eksootika.

Iiri vanaema õpetas Michaeli armastama oma kodumaa lihtsaid ja puhtaid maitseid. Kui toodi koju värske kala, aitas Michael seda puhastada. Vanaema arvas, et väikesest Michaelist võiks tulla kirurg, nii puhtad olid tema lõiked, aga häid käsi läheb kokal samamoodi vaja kui kirurgil. Juba siis teadis Michael, et ta tahab saada kokaks. Köök oli lemmikkohaks, tükk tainast ja õunad olid parimad mänguasjad.

Michael on õppinud Londonis ja rännanud seejärel palju maailmas ringi, teinud süüa, kogunud lõhnu ja maitseid ja retsepte. Kogu Pegasuse menüü on samasuguses rahvusvahelises võtmes. Võtame või supivaliku: borš hapukoore ja kapsapirukaga Venemaalt, siis vietnamipärane nuudlisupp ja hiinapärane kalasupp ning Itaalia tortellini'd kanapuljongis Vahemere ürtidega. Aga fusion-köögiks Michael seda nimetada ei luba - kui on tegemist Jaapani roaga, siis on ka valmistusviis ja kogu roa ülesehitus ikka jaapanipärane. Nii püsivad maitsed selged ja puhtad ja just see on Michaelil kõige olulisem. Hea toidu reegel on Michaeli jaoks lihtne: tuleb valida parim tooraine ja sellega väga lihtsal moel ümber käia. Ei tohi panna omavahel kokku liiga palju elemente ja toiduga ei tohi liialt mängida - mida vähem sellega ette võtta, seda parem. Veel on reegliks, et toitu ei pea olema taldrikul palju ja see ei tohi olla liialt kaunistatud. "Toidu valmistamine on tõeliselt lihtne asi," kinnitab Michael, "noored kokad pingutavad sageli alguses üle. Aastate ja kogemustega tuleb tasakaal."

Michaeliga on väga kerge rääkida toidust ja tema tööst, aga väga raske millestki muust. "Mida sa teed pärast tööd, kui koju lähed?" küsin.

Ja juttu tuleb jälle toidust: "Tavaliselt teen süüa. Mitte selle pärast, et kõht oleks tühi, vaid mulle lihtsalt meeldib see. Mu girlfriend pahandab minuga, ta kurdab, et võtab kaalus juurde. Aga kui keerangi televiisori lahti, ei tule sealt enamasti midagi head ja siis teen jälle külmkapi lahti, see on huvitavam, ja võtan midagi välja ja niimoodi märkamatult sünnibki jälle mingi roog."

Proovin veel. Et mõnikord käib ta ju kodust väljas ja mida ta siis teeb? Michael ütles, et talle meeldib šoppamine. Aga ta ei osta riideid ega elektroonikat ega muud sellist, tema telefon on pärit kiviajast, nagu ta kinnitab. Michael käib hoopis toidupoodides. Ja muidugi turul. Michael käib keskturul enamasti iga päev, praegu on seal küll kehv aeg, aga paari-kolme kuu pärast läheb jälle paremaks. Michael kiitis meie marju, eriti astelpaju, seeni, sealiha, köögivilju, karulauku, mida ta kevadel turult ostab. Turul saab vahel naljagi, nagu ka metsas seenel käies.

Michael on oma elu ja töö sidunud Eestiga. Inglismaal ja Iirimaal käib ainult vahel oma sugulastel külas. Ta kiidab Eesti inimesi, siinset rahulikku ja pehmet elulaadi. Aga kõik pole siiski enam endine, pole ta päris rahul. Nüüd, kui Eesti on ühinenud Euroopaga, tuleb siia järjest rohkem sellist elu, mille eest Michael kunagi Londonist ära tuli - Tallinn kommertsialiseerub ja täitub turistidega. Ometi arvab Michael Bhoola, et ei lähe Eestist enam kuhugi, et mustlaselu on nüüdseks otsa saanud. Kadriorgu armastab ta rohkem kui kesklinna, seal on vaikus ja rahu veel alles ja sinna on ta rajanud ka oma kodu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:09
    Otsi:

    Ava täpsem otsing