Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tartus hakatakse superautosid ehitama
Estfieldide ehitus sai alguse võidusõidust. Pärast kardisõidu lõppu tuli Valter Teppanil poeg Indrek Inglismaale võidusõidukooli viia. Seal nägi mees esmakordselt Lotus Sevenit. Kohalikud seletasid selle auto olemust nii, et tegu on vaese aja kiiresõidu autoga. Inglismaal külastas mees ka näitust, kus oli väljas Ron Champion oma Lotus Seveni koopiate komplektiga. Nähes neid keevitusi ja inseneritööd, ütles Teppan endale: "Selline jama töö, ma suudan hulga paremini teha." Kuna ehitamise südameelu oli Teppanil teada, siis saigi hakatud ise autot tegema, sest tegelikult on Estfieldi kontseptsioon lihtne ja elementaarne tagaveolise sõiduki oma. Inglismaal nähtud auto oli tehtud Fordi juppidest, Estfield sai aga kokkulaotud Lada juppidest, mis meil märksa odavamad ja kättesaadavamad.
Kõigepealt tegi Teppan ühe, proovimaks kas saab hakkama. Novembris alustatud auto sõitis juba jaanipäeval. Kaks tegi mees veel niisama juurde. Hiljem hakkasid inimesed talle ligi tulema jutuga, et ole hea ja tee mulle ka. Kuna kahe raami tegemine võttis aega kolm kuud, siis poleks asi end äratasunud. Teppan võttis kuuekuulise pausi, et panna kokku rakist, millel oleks hea raami teha. Nüüd suudab Võidusõidutehnika AS juba kaks värvimisvalmis raami nädalas teha.
Kõige rohkem on müüdud autosid Rootsi, kuhu on saadetud üle kolmekümne komplekti ja seda peab Teppan ka omavalmistatud autode põhituruks. Üldse on olnud 87 tellimust. Kittide hinnad algavad 2000 eurost. Koostööpartnereid on Rootsis kolm ja Lätis kaks.
Klient saab enne ostmist täita neljaleheküljelise küsitluslehe, millest siis avaldub, milline auto ehitada. Teppani sõnul ehitatakse kliendile n-ö unistuste auto.
Nüüdseks on asi niikaugele jõudnud, et pannakse kokku juba superautot - Ford GT 40, mille ehitamise mõte tuli Rootsist. Algul Rootsi partnerid pakkusid, et tehku Teppan Cobrat. Samale raamile teiste kerepaneelide tõstmine Teppanile pinget ei pakkunud. Siis pakuti Ford GT 40 tegemist, millest ka mees kinni haaras, sest keredetailid oli võimalik saada ja toruraamide ehitamise kogemus oli ju olemas. Autole tuleb Teppani enda sillaosa, kinemaatika ja käiguosa. Kohtuti ka rootslasega, kes töötas enne Rootsi superautode tootja Koenigseggi juures. Rootslase soov oli, et AS Võidusõidutehnika hakkaks tootma Ford GT 40 ja Lamborghini Countachi kitte. Mootoriks tuleks Ford GT 40-le autole kohane V8. Käesolev aasta on küll alles auto katsetuste aasta ja soetada saab seda loodetavasti aastal 2007.
Teppani sõnul on nende autodega võimalik ka lõpuks raha teenida, sest seoses hetke turuhindadega saab kaubal ka korralik kate olema.
Estfielde pannakse klientide jaoks kokku ka mujal Eestis peale Tartu. Üheks ehitajaks on Urmas Kiviselg Pärnust. Tema ostab Valter Teppani käest raami ja ehitab kliendile kõik sinna ümber.
Juba mõnda aega on Estfielde võimalik ka liisida. Liisida saab küll ainult valmisautot ehk poolikuid kitte mitte. Liisinguga kaasneb ka kasko. Kiire kõne If Eesti Kindlustusse tõi aga üllatavaid vastuseid. Nimelt polnud klienditeenindaja üldse kuulnud Estfieldist ja veel rohkem oli ta üllatunud, et Eestis autosid toodetakse.
Teppani sõnul on Seesami kindlustuse kaudu võimalik kaskot siiski saada, kuigi krõbeda hinnaga, kui arvestada, et sõita saab autoga vaid soojal ajal - aastane kaskokindlustus maksab ca 16 000 krooni.
Küsimusele, mis paneb üht inimest Estfieldi soetama, vastas Karlo Tamm, et motiive on erinevaid. Kes tahab eksklusiivset autot miljoneid kulutamata, kes tahab võidu sõita ja kes tahab oma kätega midagi ehitada. Tamm ise soetas Estfieldi raami, et nautida auto ehitamist. Suur soov oli teha natuke inseneritööd ja oma ideid auto peal ellu viia.
Urmas Kiviselg Pärnust, kes igapäevaselt on ASi K-A Auto juhataja, ehitab ise maastikuautot, mida valmiskujul saab soovijatele müüa. Praegu valmib Subaru tehnikal põhinev nelikveoline auto. Mõte seisneb Kiviselja sõnul tegelikult selles, et Niva agregaate ära kasutades saab inimene endale laheda maasturi. Klient ostaks temalt toruraami ja kerepaneelid ning laoks sinna külge enda muretsetud detailid. Loomulikult saaks Kiviseljalt ka otsast lõpuni valmisehitatud autot osta.
Mõte ise on pärit, nagu Estfieldigi puhul, inglastelt, kes ühe sellise bagilaadse sõiduki on ehitanud. Inglastel on valmis küll ainult üks sõiduk. Loomulikult tahab auto enne müüki panekut katsetamist.
Auto hind hakkab olenema kliendi soovidest. Võtmed kätte auto tööraha saab olema ca 80 000 krooni ja sinna lisandub veel erinevate juppide hind.
Oma esimese Estfieldi ehitasin aastal 2002. Teppani käest olen ostnud raamid, sest jalgratast pole ju mõtet leiutada.
Kõik mis käib raami ümber, alates kerepaneelidest kuni õõtshoobadeni, olen teinud ise.
Mina olen Eestis seni ainukese sõltumatu tagavedrustusega Estfieldi omanik. Autosid teen ka klientidele. Olen ehitanud auto nii, et inimene saab võtmed kätte ja sõidab, kui ka nii, et ta ise teeb viimistluse osa. Tahtjaid ikka on.
Seda ei maksa uskuda, et auto saab valmis 60 000-70 000 krooni eest, see on vale. Kõik, kes on Teppanilt ise raami ostnud ja otsast lõpuni auto valmis ehitanud Lada tehnikaga, on saanud hakkama minimaalselt 80 000 krooniga.
Hinnavahed tulevad juba näiteks doonorautost, näiteks minu esimene doonorauto ise maksis 40 000 krooni, aga mõnel mehel maksab ta 4000 krooni.
Eks eestlane on jonnakas ja tahab ise midagi teha. Teppan on tubli mees, et andis inimestele võimaluse midagi ehitada. Loomulikult on ka neid, kes lasevad asja otsast lõpuni valmis teha.
Tegu pole odava lõbuga ja päris igaüks seda endale lubada ei saa. Näiteks minu enda praegune auto on müügis 20 000 euroga, sest alla selle seda müüa pole mõtet. Samas selline auto maksab mujal ligi kaks korda rohkem.
Raha ma kliendile autot ehitades ei teeni. Võetud summa läheb siiski kulutuste katteks. Otsast lõpuni auto keskmine hind jääb 150 000-170 000 krooni kanti.