• OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,78%39 198,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,78%39 198,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • 30.01.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuametilt tuleb võtta sõnade söömise võimalus

Reedel kirjutas Äripäev, et maksuamet on asunud uurima Sylvesteri müügitehingut. Maksukoguja huvi tuli Sylvesteri omanikele kui välk selgest taevast, sest enne müüki viisid aktsionärid metsanduskontserni aktsiad eraisiku kontolt üle enda firmadesse. Hilisema vaidluse vältimiseks küsiti arvamust maksuametilt ja viimane andis tehingutele oma nõusoleku.
Äripäeva hinnangul on Sylvesteri juhtum hea näide, et ka Eestis tuleb maksuasjades võimaldada eelotsuste langetamist. Mitmetes välisriikides on võimalik küsida konkreetse tehingu maksustamise kohta arvamust maksuametilt. Kui viimane oma hinnangu annab, siis on see siduv ja sellest ei saa maksuamet enam taganeda.
Sylvester ei ole ainus näide, kuidas maksuamet võib võtta sõna ja hiljem oma seisukohta muuta. Sellest, et maksuametnikud või maksuameti üksused annavad erinevat ja vastuolulist nõu, on kõneldud aastaid.
Näiteks hoiatas IMG Konsultandi vanemjurist Ranno Tingas möödunud kolmapäeval toimunud Äripäeva Gaselli kongressil, et Eestis on juhuseid, kus ettevõtja küsib maksuametilt nõu ja hiljem maksuamet muudab oma seisukohta. Tavaliselt ei nõuta maksumaksjalt sellisel juhul täiendavatelt maksusummadelt intressi.
Eelotsuste seadustamine aitab taolisi juhtumeid vältida ja suurendab maksumaksja kindlustunnet. Hea, et rahandusministeeriumis selle ideega tegeletakse, aga kahju, et see protsess toimub aeglaselt. Eelotsuste seadustamise idee on aastaid vana.
Näiteks võib Sylvesteri omanikega sarnaste tehingute tõttu maksuamet hakata kummitama neid Hansapanga aktsionäre, kes enne aktsiate Swedbankile müümist tõstsid eraisiku kontol olnud aktsiad oma firmasse.
Võimalik, et Hansapank on just põhjuseks, miks maksuamet on taas Sylvesteri letti võtnud. Praeguse rahandusministri ja tollase maksuameti juhi Aivar Sõerdi allkirjaga anti kooskõlastus aktsiate firma kontole tõstmiseks ja nii tulumaksukoorma kergendamiseks. Sarnaselt soovisid aasta tagasi käituda mitmed Hansapanga aktsionärid, aga siis hoiatas maksuamet neid võimaliku maksuriski eest ning soovitas aktsiate firmadesse viimise ideest loobuda. Nüüd võib paljudel endistel Hansapanga aktsionäridel tekkida küsimus, et miks meie ei võinud aktsiaid firma kontole kanda, aga Sylvesteri mehed võisid? Neljapäeval ilmunud Eesti Ekspressi teatel on sama küsimus tekkinud nn Tõnis Paltsu maksuasjas. Paltsu äripartneri Toomas Peegi advokaadid märkisid kohtus, et kui metsaärimehed võisid aktsiad firmade kaudu müüa, siis miks Levicomi omanikud ei tohtinud.
Maksuamet väidab, et tehingu maksustamine sõltub selle majanduslikust sisust. Seda toonitati ka paar aastat tagasi Sylvesteri omanike tehingutega seoses. Nii jäeti endale taganemistee. Maksuamet rõhutas, et hinnang tugineb ainult Sylvesteri poolt esitatud faktidele, mingit põhjalikku kontrolli või revisjoni maksuamet läbi ei viinud.
Taolisi juhtumeid aitaks vältida see, kui ettevõtjal on võimalik konkreetse tehingu puhul küsida maksuametilt soovitusi tehingu maksustamise kohta. Maksuamet tutvub tehinguga, annab eksperthinnangu ja hiljem ei saa ta sellest taganeda.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 14:46
Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi väga korrast ära
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele