Piiri infrastruktuur firmadel kivina kaelas

Näiteks viimase aastaga on Narva piiri ületavate raskeveokite hulk suurenenud 73 protsenti ning sõiduautode hulk 38 protsenti.

Piiriületuste arv on kasvanud aastate jooksul pidevalt. Narva piiripunkti infoosakonna juhataja Valeri Kiviselja sõnul on eriti tuntav just veokite piiriületuste arvu kasv ning seda Poola, Läti ja Leedu vedajate osas.

"Piiripunkt ja infrastruktuur on kasvanud mahtudele kitsaks jäänud. Meie selge seisukoht on, et raskeveokid tuleb Narva linnast välja viia," lausus Kiviselg.

Kuna Euroopa Liidu siseselt on piiriületus oluliselt lihtsustunud, siis Eesti lõunapiiridel Iklas ja Valgas on olukord aastatega pidevalt paremaks läinud. Viivitusi võib ette tulla vaid juhul, kui korraldatakse pistelisi põhjalikumaid kontrolle.

"Olenevalt erinevatest operatsioonidest ja tõhustatud kontrollidest, mida aeg-ajalt teostatakse, võivad tekkida sõltuvalt kellaajast ja liiklusintensiivsusest 3-10 sõiduki pikkused järjekorrad," vastas Valga piirivalvepiirkonna infoosakonna ülem kapten Raul Niilisk.

Kuigi viimasel ajal pole piiri ületamisel suuri muudatusi Narvas olnud, on põhiprobleemid juba aastaid samad püsinud.

"Ettearvamatud järjekorrad, noriv suhtumine dokumentidesse, väike läbilaskevõime on probleemid, mis meie jaoks on püsinud aastaid. Näiteks eelmise aasta lõpus võttis piiriületus aega neli päeva, mis tähendab ettevõtjaile selget majanduslikku kahju," kommenteeris olukorda ekspedeerimisfirma DFDS Eesti juhataja Jaan Lepp.

Samas möönab Lepp, et olukord Narva piiripunktis on isegi mõnevõrra parem kui näiteks Luhamaal või Koidula piiripunktis.

NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuhi Andres Lehe sõnul on ette tulnud ka juhtumeid, kus kaubale, mis tavaliselt mööda maismaad liigub, on tulnud otsida lahendust lennutranspordist, mis kliendile on aga mitmeid kordi kallim.

"Pudelikael piiril tähendab seda, et veokid seisavad tühja. Veokijuhi päevarahad, masinate liisingumaksed, kõik kandub kuludesse. Riigil oleks aeg investeerida ka tehnilisse baasi. Osa toiminguid, mis mujal maailmas tehakse ammu elektroonselt, tehakse meil veel käsitsi," lausus Leht.

Kagu piirivalvepiirkonna ülema major Rein Orava sõnul tuleks lihtsustada ilma koormata veokite piiriületust Koidula piiripunktis.

"Selleks tuleks eelkõige saavutada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel kokkulepe piiriületuse lihtsustamiseks. Samuti tuleks muuta liikluskorraldust väljasõidul Eestist piiripunkti välisel alal," lausus Orav.

Lisaks eelpool nimetatule tuleks Orava sõnul rajada Koidulasse teelaiend, kus oleks ootealad koormaga ning koormata veokitele, samuti ootealad bussidele ning sõidukitele ning muu infrastruktuuriliselt vajalik.

Koidula raudteepiirijaama kui Eesti ja Euroopa Liidu üht idaväravat on aastaid pikisilmi oodatud ning nüüd on hakanud asjad liikuma. Riik on projekti rahastamiseks sel aastal ette näinud 184 miljonit krooni, ootame ka Euroopa Liidu rahakraani avanemist. Riigi Kinnisvara AS kui piirijaama projektijuht toimetab üsna vilkalt.

Praegu on olukord Eesti riigi seisukohalt pehmelt öeldes nukker, sest rongikoosseisude tolliprotseduurid tehakse valdavalt Tartus. Orava piirijaamast Tartusse võib aga kaubaga nii mõndagi juhtuda.

Mis puudutab Koidulat läbivat autotransporti ja võimalikku transpordikeskust, siis mõni aasta tagasi läbi viidud tasuvusuuring on nüüdseks vananenud, infrastruktuuri väljaehitamisel sellest lähtuda ei saa.

Raudteepiirijaama territooriumile on kavas rajada ka ala, kus on võimalik esmaseid autotranspordi seiskohast olulisi logistilisi protseduure toimetada. See miinimum peab autotranspordi jaoks olema tagatud, sest logistika ja transpordifirmad tunnevad küll Koidula logistikavõimaluste vastu huvi, kuid pole valmis transpordi- või logistikakeskusse kui seesugusesse veel investeerima.

Koidulat läbivad autotranspordivood on pärast Eesti astumist Euroopa Liitu märkimisväärselt kasvanud. Autojuhtide seisukohalt on oluline, et Koidulas oleks korralik toitlustamiskoht, et oleks koht, kus oleks võimalik masinatele esmast remonti teha. Vajalikud on turvalised parkimisplatsid korralike käimlate ning pesemisvõimalustega. Asja juurde peaksid käima ka kaardid ja viidad. See kõik on vajalik ka sõiduautodega liikuvatele piiriületajatele. Ainus, mida täna vaja ei ole, on tankla. Venemaal on kütus odavam.