Rahvaliitlased ristiretkel

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 30. jaanuar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahvaliitlased ristiretkel
Eesti erakonnad on kui infotehnoloogiaajastu ristirüütlid, kes küll ei pööra inimesi oma "usku" tule ja vee ning mõõga ja ristiga nagu nende eeskujud varakeskajal, kuid kasutavad pea sama mõjukaid vahendeid: pakuvad paremat ametikohta ja palka.
Äripäeva meelest ei ole ametnike sunderakonnastamine eetiline.
Riigiametnik peab olema poliitiliselt neutraalne ja poliitiliselt mõjutamatu, sest riigiaparaat tegutseb kodanike ja elanike huvide nimel ja nende seas on nii parteitud kui reformi- ja keskerakondlasi, nii isamaa- ja rahvaliitlasi kui sotsiaaldemokraate jne. Seda enam ei tohi riik, s.o parasjagu võimul olev jõud, teha ühelgi juhul eelistusi inimeste poliitilise kuuluvuse järgi.
Erapooletu ametnik tuleb oma ülesannetega paremini toime, ta allub raskemini korruptsioonipeibutustele. Samas ei saa muidugi keelata ametnike kindlaid poliitilisi vaateid ja veendumusi, aga kui need segavad ametnike igapäevategevust, peaksid nad peatama aktiivse poliitilise tegevuse vähemalt riigiametis töötamise ajaks.
Professionaalsus ei käi mitte mööda erakondi, vaid sõltub konkreetsest inimesest. Sokutades sõpru ja tuttavaid oma erakonnast vastutusrikastesse ametitesse, aitavad võimul olijad kaasa ebaprofessionaalsuse vohamisele riigiameteis. Kui inimene valitakse ametisse konkursi teel, tema tegeliku pädevuse alusel, võidaks riik ametniku tulemuslikumast tööst ning hoiaks kokku tuhandeid kroone mõttetutelt koondamistelt (jääks ära hüvitiste maksmine).
Võtkem mis tahes valdkond ja vaadakem, millist lisaväärtust annab näiteks Isamaaliitu kuulumine välisministeeriumi ametnikule, kes esindab Eestit, ütleme Moskvas? Või riigile? Ei mingit, ja ametnik esindab seal Eesti riiki, mitte ei aja oma erakonna liini.
Reformierakondlasest keskkonnaministrile Heikki Kranichile meeldis, kui ministeeriumi ja selle haldusala asutuste võtmeisikud olid ministriga samas erakonnas. Poliitilisel ministril muidugi on lihtsam juhtida oma alluvaid, kes kuuluvad samasse erakonda, aga loodusel pole sest sooja ega külma, kas reegleid kirjutavad või mingeid lube annavad välja oravad või ninasarvikud - kevadele järgneb suvi, suvele sügis ja sügisele talv ikka samamoodi.
Kranichi kombed on üle võtnud rahvaliitlasest minister Villu Reiljan - nüüd on keskkonnaministeeriumis ja selle haldusala asutustes vastutavates ametites rahvaliitlased. Ja niisamuti põllumajandusministeeriumis. Justkui saaks sel viisil ära hoida põuda või üleujutust.
Rahvaliitlaste ristiretk kestab. Ka pinnas on vastuvõtlik - teadmisel, et võimuga kampa lüües on garanteeritud eelarveraha ja toetuste jõudmine kooli, inspektuuri jne, astuvad asutuste juhid pumba juures olevasse erakonda. Ei tohi lubada, et raha omadele jagamine saab normiks.
Nagu ajaloost teame, tõsiusklikke suurest osast ristiusku pööratuist ei saanud, rohkem oli silmakirjatsejaid, kes avalikult risti ette lõid, aga südameis ikka paganaiks jäid. Niisamuti juhtub meeleheaga erakonda värvatutega - vahetub võim, vahetuvad inimesed, või vahetavad need inimesed, kes oma kohale püsima jääda soovivad, värvi, nagu kameeleonid.
Nagu rahaga pole võimalik osta armastust, pole ka aated ostetavad-müüdavad. Kui on, siis pole need õiged aated olnud. Kameeleonid muudavad erakonna lõpuks nõrgaks.
Autor: ÄP
Hetkel kuum