Rein Kilk soovib riigilt osta raskustes Weroli

"Ma tahan näidata, et kellelgi on usku ja julgust teha sõnadest rohkem. Nõuete omandamisega saatsime selge sõnumi, et oleme valmis osalema Weroli erastamisel," ütles Kilk, kes omandas nõuded osaliselt talle kuuluva firma Pere Leib Tootmine kaudu.

Kilk lisas veel, et nende ja kohalike põllumeeste seisukohast peaks saama Weroliga selge lahenduse hiljemalt aprilliks või maiks.

"Hetkel ootame, milline on riigi seisukoht ja milline on seis teiste nõuetega. Edasiminekuks on vaja rohkem selgust. Olulisim on see, et kohalikul põllumehel, rapsikasvatajal, oleks kindlus, et rapsi kasvatamine Eestis jätkub ning Werol jääb oma kohale. Selline selge indikatsioon on aga vaja anda enne külviaega," rääkis Kilk ja lisas, et Weroli puhul on kindlasti tegemist pikaajalise projektiga.

Esmalt loodab Kilk Weroli korralikult tööle saada. Investeeringuid vajab ettevõte üle 100 miljoni krooni ning tegemist on äriplaaniga, mille pikkus on 30 aastat.

Valitsus ja põllumajandusministeerium on juba ammu öelnud, et soovivad Werolit müüa. Samas ei ole Kilgi sõnul ta veel saanud näha, millised on riigi müügitingimused.

Kilgi väitel võib sel aastal Werolile probleemiks saada toorme puudus ja seetõttu võib tööstus suvel mingiks ajaks seisma jääda. Probleem tekkis seetõttu, et pärast Weroli kahjumi ilmnemist müüdi kiiresti maha osa rapsiseemet. "Kuid ma usun, et meie käik peaks looma stabiilsust," ütles Kilk.

Weroli juhatuse liige Helmo Hainsoo ütles, et Pere Leib Tootmine on teinud ettepaneku alustada läbirääkimisi laenude teenindamiseks ning lähema kuu jooksul peaks saama selleks tingimused paika.

"Werol töötab täisvõimsusel ning kui Pere Leib tahab, et tehas jääks elama, siis me seame võlgade tasumiseks Kilgiga head tingimused ning saame alustada läbirääkimisi põllumeestega rapsiostu lepingute sõlmimiseks," lootis Hainsoo. Ta lisas, et tahaks väga, et tehas hakkaks mõtlema ka ülehomsele päevale, mitte ei elaks üks päev korraga.

"See on ministeeriumi jaoks hea uudis, kui on olemas reaalne ostja, kes on huvitatud tehase töö jätkamisest ning mõtleb oma äritegevuses Eesti põllumajandustootjatele ja rapsikasvatajatele," ütles põllumajandusministri nõunik Maido Pajo.

Weroli vastu eelmise aasta lõpus pankrotinõude esitanud KH-Energia Konsulti juhataja Heino Harak suhtub Kilgi tegevusse enda sõnul rahulikult. "Järeldan, et ta on huvitatud Werolist. Me ei kiirusta, meie pretensiooni Weroli vastu see ei muuda, pigem parandab. Weroli pankroti korral oleks meie seis olnud halb, nüüd on näha valgust tunneli lõpus," ütles Harak ja lisas, et on tekkinud võimalus saada oma nõue ka kätte.

"See, kelle käest me võlgu oleva summa tagasi saame, ei ole oluline. Keegi peab Weroli omandama ning meie ei ole huvitatud Weroli pankrotist," rääkis Harak. Tema hinnangul tuli pankrotiprotsess Werolile kasuks, sest puhastas ettevõtet.

"Eraomanik sellist segadust oma ettevõttes üldse ei lubaks, Kilk lööb seal korra majja ja paneb asja korrektselt tööle, nagu see tööstus pole varem töötanud," lisas Harak.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoolt kommentaari saada ei õnnestunud, kuid teoks hakkab saama tema suviste nägemuste kõige ebatõenäolisem versioon ehk ettevõtte 100% müük.

Eelmise aasta lõpus startinud Lõuna Toiduainetetööstuse ASi omanikud on võrdsete osapooltena Rein Kilgile kuuluv OÜ Elikante ning Eesti suuruselt teine pagaritööstus AS Pere Leib.

Viimase ettevõtte juhiks tõusis eelmise aasta kevadel pärast tootmisüksuse eraldamist ja tütarettevõtte ASi Pere Leib Tootmine loomist Kilgi lähedane kaastöötaja Eero Mikenberg.

Uue kontserni loomise eesmärk oli koondada kodumaisel kapitalil põhinevad toiduainetööstused, et vastu seista väliskonkurentide ja suurte kaubanduskettide survele. Teisalt oli plaan luua vastukaal toiduainetööstuse praegusele koondumisele Põhja-Eestisse.

Enne Weroli lisandumist kuulusid eelmise aasta lõpu seisuga Lõuna Toiduainetetööstuse kontserni peale Pere Leib Tootmise rida Kilgi firmasid - lihatööstus Põltsamaa EDE, toitlustusasutused Püssirohu Kelder, Vana Kohvik, Pärnu Kuursaal, Zum Zum Kohvik ning tapamaja Jõgevamaal.

Nende ettevõtete 2004. aasta käive kokku oli 195 miljonit krooni. Kontserni omanduses on üle 600 hektari haritavat maad.

Selle aasta lõpuks ootas kontsern varasemate prognooside kohaselt 300 miljoni kroonist käivet. See suurusjärk annaks siinsete toiduainetööstuste hulgas koha teise kümne keskel.

Äripäeva ajakirjaniku Peeter Raidla kirjutatud raamatus "Rein Kilk - miljonisadu saksofoni saatel" iseloomustatakse Kilki kui otsuseid hästi läbimõtlevat ettevõtjat.

Tartu endise abilinnapea Hannes Astoki sõnul võib jääda mulje, et Kilk on igavene rahmeldaja ja tuiskab pidevalt ringi. "Tegelikult on ta oma sisimas hoopis selline üheksa-korda-mõõda-ja-üks-kord-lõika-mees. Kilk jagab kiiresti ära, millel on potentsiaali ja millel ei ole," iseloomustas Astok.

Kilgi hea tuttava, Ekspress Grupi omaniku Hans H. Luige sõnul teeb Kilk otsuseid äärmiselt konservatiivselt, kaalub pikalt ja suudab ostetava objekti kohta, olgu sadam või lambafarm, igakülgset teavet koguda.

Luigel on tagantjärele Kilgi konservatiivsuse üle hea meel. Nimelt soovis Luik rublaajal Eesti Ekspressi 300 000 dollari eest Kilgile müüa. Kilk polnud aga lehe ostust huvitatud. Täna on Ekspress Grupp Eesti üks edukamaid meediafirmasid. Äripäeva Eesti rikaste TOPis oli Luik 300 miljoniga 45. ja Kilk 273 miljoni krooniga 52. kohal. Kilk, Astok ja Luik on aastaid päevasündmusi kommenteerinud raadio Kuku saates "Keskpäevatund". Viimastel kuudel on saates tulnud jutuks ka Weroli ümber toimuv.