Bush lubab vähendada USA sõltuvust Lähis-Ida naftast

Eesmärk on kahekümne aasta perspektiivis vähendada nafta importi ebastabiilsest Lähis-Idast 75%, ütles George W. Bush Eesti aja järgi kolmapäeva varahommikul Kapitooliumil peetud aasta aruandekõnes. "Parim lahendus on vabaneda sõltuvusest tehnoloogia abil," ütles Bush, lubades suurendada panust päikese-, tuule- ja tuumaenergeetikasse ning alternatiivsete autokütuste tootmisesse. Viimastest eelkõige uudsele, puiduhakkest ja põllumajandusjäätmetest valmistatud etanoolile.

Bushi kriitikute sõnul on presidendi energiaalgatus paraku tagasihoidlikum, kui paistab. Suurema osa naftast impordib USA Kanadast ja Mehhikost ning Lähis-Ida arvele langeb alla 20% koguimpordist. Aastal 2025 moodustab import tänaste prognooside järgi jätkuvalt 60% USA naftatarbest. Samas abinõusid nõudluse vähendamiseks kõrgema kütuseaktsiisi või rangemate keskkonnanõuete näol presidendi energiaplaanis ei ole.

Teema ise on terav, sest tervishoiukulude kõrval on kõrged kütusehinnad neid põhjusi, miks ameeriklased pole oma presidendi majanduspoliitikaga rahul. Arvamusküsitlustes toetab seda vaid 37%, ehkki USA majanduse kasvutempo annab selgi aastal teistele tööstusriikidele silmad ette. Üldhinnang Bushi tegevusele kõigub 40% tasemel, mis on nii madal, et võrreldav president Nixoni reitinguga Watergate'i skandaali päevil.

Bushi käed uuteks julgeteks algatusteks on aga seotud. Ühelt poolt takistab rahapuudus - presidendi esimese ametiaja maksukärbetest paisunud föderaaleelarve defitsiit, mis kahanes 2004. aasta rekordiliselt 412,8 miljardilt dollarilt mullu küll 318,6 miljardile, ähvardab tänavu jälle tõusta. Teisalt takistavad poliitilised põhjused - eelkõige sügisesed Kongressi mõlema koja valimised, kus vabariiklased kardavad enamust käest anda. Demokraatidelt pole koostöövalmidust loota ning vabariiklased eelistavad samuti raskematest otsustest hoiduda.

Nii käsitles presidendi aasta tähtsaim kõne tuntud teemasid: esimesel ametiajal sisse viidud maksukärped tuleb muuta püsivaks, ravikindlustus peab muutuma kättesaadavamaks ning USA konkurentsivõime tagamiseks India ja Hiina kasvava surve all tuleb suurendada kulutusi haridusele ning teadus- ja arendustegevusele. Selleks näeb presidendi kava muu hulgas ette 70 000 uue matemaatika ning loodusteaduste õpetaja ettevalmistamise, et parandada laste teadmisi neis tuleviku jaoks olulistes ainetes.

Pensionireformi osas, mis oli Bushi eelmise aasta ambitsioonikas eesmärk, tunnistas president lüüasaamist.

Välispoliitikas jälgiti eelkõige Bushi sõnu Iraani aadressil, kus ta taunis Teherani tuumaambitsioone ja terroristide toetamist, kuid "režiimi vahetusega" ei ähvardanud. Iraagi puhul andis Bush õrna lootust, et USA võib hakata vägesid välja tooma, kuid kiirustades lahkumist ei tule.