Koomiksiskandaal seab Taani firmad löögi alla

Solvunud muhameedlased on protestiks oma usu teotamise eest kuulutanud Taani firmadele boikoti, mis Arlale, suurimale piirkonda eksportijale, tähendab iga päev ligi 20 miljonit Eesti krooni saamata tulu.

Nüüd, kus ka mitme teise Euroopa riigi päevalehed on sel nädalal karikatuurid avaldanud, riskib tagasilöök tulla veelgi suurem.

"Kui asi kiiresti ei lahene, ei saa meil üldse käivet olema," ütles Arla Foodsi rahvusvaheliste turgude direktor Finn S. Hansen Taani majanduslehele Börsen.

Lähis-Ida on Arla Foodsi suurim eksporditurg väljaspool Euroopat, mille käive on aastas ca 6 miljardit krooni. Praegu on Arla tooted kauplustest kõrvaldatud, uusi tellimusi ei tule ning firma on seisanud 800 töötajaga piimatööstuse Saudi Araabia pealinnas Riyadhis. Taanis on suure turu ärakukkumisest ohus tuhanded töökohad, alanud on kõnelused tööaja ajutiseks piiramiseks.

Löögi all pole Arla üksi. Laupäeval said Saudi Araabia apteegid ja haiglad korralduse kõrvaldada käibest Taani farmaatsiafirma Novo Nordisk tooted. Boikoteeritavate firmade nimekirjas on teiste seas mänguasjade tootja Lego ning õllekontsern Carlsberg.

"Boikott ei puuduta ainult toidukaupu, vaid ka tööstustooteid," ütles ettevõtjate ühenduse Dansk Industri nõunik Marianne Castenskiold. "Juba sõlmitud lepingud on üles öeldud põhjendusega, et Taani firmad pole soovitud partnerid."

Taani koguekspordist langeb Lähis-Ida arvele 1,1% ehk 20 miljardit krooni. Taani suuruselt kolmanda panga Jyske Banki hinnangul seab boikott Taanis ohtu 11 000 töökohta.

Lisaks küsivad paljud Taani firmad - sealhulgas hotellid ja meediaettevõtted - turvafirmadelt nõu täiendavate ohutusmeetmete vajalikkuse kohta. Tugevdatakse IT-süsteeme häkkerite võimalike rünnakute vastu.

Euroopa ajalehtede solidaarsusaktsioon Taanile lisas sel nädalal õli tulle - eile piirasid relvastatud Palestiina muhameedlased taas ümber Euroopa Liidu esinduse Gazas, nõudes 48 tunni jooksul ametlikku vabandust nii Taani kui ka Norra ja Prantsusmaa valitsuselt meedias ilmunud karikatuuride pärast. Läinud aasta sügisest on protestimeeleavaldused ulatunud Kopenhaagenist Karachini ning mitmed islamiorganisatsioonid on toimunut tauninud. Muhamedi usk keelab prohveti kujutamise mis tahes viisil ning samuti oli piltide sisu mitmete muhameedlaste hinnangul usku teotav.

Palju sõltub sellest, millise hinnangu annavad Euroopa meedia teole tänasel muhameedlaste palvepäeval mošeede vaimulikud.

Taani välisminister Per Stig Möller ütles ajalehele Börsen, et kardab pigem konflikti laienemist. Nüüd on pilapilte näinud ka Põhja-Aafrika prantsuskeelne lugejaskond.

Karikatuurid avaldanud Taani ajaleht, mis on sel nädalal saanud kaks pommiähvardust, vabandas esmaspäeval muhameedlaste usuliste tunnete riivamise pärast. Päevaleht Politiken pani aga ette ehitada muhameedlaste lepitamiseks Kopenhaagenisse mošee, mida toetas ka linnapea. Muhameedlased nõuavad ametlikku vabandust Taani valitsuselt. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on aga kaitsenud seisukohta, et demokraatlikus ühiskonnas on sõnavabaduse printsiip absoluutne ning läbirääkimisele ei kuulu.

Prantsuse ajaleht France Soir kaitses kolmapäeval karikatuuride avaldamist paralleeliga valgustusaja filosoofi Voltaire'i omaaegsest võitlusest katoliku kiriku sallimatuse vastu, mis ei talunud mingit satiiri.

France Soir'i omanik pidas siiski pilapiltide ilmumise järel vajalikuks muhameedlaste ees vabandada ning lasi vastutava toimetaja ametist lahti.

Soome Helsingin Sanomat kirjutas eile, et sõnavabaduse hulka kuulub võimalus ka islamimaailma läbi satiiriprisma kujutada. Leht kirjutab, et ei avalda pilte, sest peab seda maitselageduseks. On aga valmis asja uuesti kaaluma, kui sõnavabaduse ründamine jätkub.