Tallinna Vesi tahab oma veevõrku saada ka pealinna lähivallad

"Tallinlased kolivad üha enam linnast välja naabervaldadesse, meiegi peame hetkel veeteenuste osas läbirääkimisi Saku vallaga," ütles Tallinna Vee juhatuse esimees Bob Gallienne. Ta märkis, et Saue vald on varasematel aegadel Tallinna Vee süsteemi kuulunud ja sealgi uuritakse asja.

"Tallinnas on eraisikute vee tarbimise kasv jäänud oodatust madalamaks, kuna kinnisvarainvestorid on ostnud palju kortereid, kus sees ei elatagi," ütles Gallienne.

Äripäeva andmetel pakub Saku vallas praegu veevärgiteenust Saku Maja AS, mis kuulub Saku vallale. Krediidiinfo andmetel oli firma 2004. aasta kahjum 58 000 krooni. Käive oli 32,8 miljonit krooni. Saue vallas pakub Tallinna Vesi osaliselt võimalust liituda tema veevärgiga. Saue valla territooriumil Laagris pakub munitsipaalteenuseid Kovek AS, mis kuulub Saue vallale. Kovek ASi 2004. aasta käive oli Krediidiinfo andmetel 6,2 miljonit krooni ja kahjum 0,6 miljonit.

Hansabank Marketsi analüütik Mihkel Torim märkis, et möödunud aastal laienes Tallinna Vesi Harku, Kiili ja Rae valda. Rae vallas tegeleb veevärgiga ka valla omanduses olev vee-ettevõte Elveso, mis sattus hiljuti meediasse seoses sellega, et ei jõua vee hinna osas kokkuleppele magusatootjaga Kalev. "Lähivaldadesse minek annab jooksvalt lisatulu Tallinna Veele ka mahtudes," märkis Torim.

Tallinna Vesi avaldas eile majandustulemused, neljanda kvartali puhaskasum vähenes 7%, 42,1 miljonile kroonile. Kvartalikäive kasvas 2004 a. sama perioodiga võrreldes 4,5%, 151,3 miljoni kroonini.

Veefirma kogu eelmise aasta käive oli 592 miljonit krooni, kasvades 2004. aastaga võrreldes ligi 8%. Eelmise aasta puhaskasum kasvas 0,8 protsenti, 174,4 miljonit krooni. Ettevõte kandis eelmisel aastal kuludesse ka firma börsile toomise kulud summas 26 miljonit krooni. Tallinna Vesi maksis kõigile oma 346 töötajale firma börsile minekul preemiat 10 000 krooni.

"Tulemused, mis puudutavad äritegevust, vastasid täpselt ootustele, puhaskasum jäi veidi alla," ütles Torim. Tallinna Vee kasum jäi neljandas kvartalis oodatule alla erakorralisite kulude tõttu. EBRD laenu ennetähtaegse tagasimaksega seoses oli kulu ligi 11 miljonit krooni. Lisaks oli veel üks 7,8 miljoni krooni suurune erandkulu. "Samas tänu laenu ümbervaatamisele peaks aastal 2006 veefirma intressikulud vähenema 15 miljoni krooni võrra ning positiivne mõju kandub ka tulevastesse aastatesse," kommenteeris Torim.

Alates 6. veebruarist tutvustab Tallinna Vee juhtkond firmat institutsionaalsetele investoritele Londonis, Pariisis, Zürichis ja Stockholmis. Kohtutakse tuntud firmadega, nagu Fidelity, Credit Suisse, PNP Paribas ja East Capital. "Kohtumise initsiatiiv tuli just investeerimispankadest," märkis Gallienne. "Mida rohkem välismaiseid investoreid teab firmat, seda parem, aga igal aktsial on oma mõistlik hind," ütles Torim. Ta lisas, et soovitust aktsiat hoida ja selle hinnasihti (219 kr) ei ole plaanis muuta.

Tallinna Vesi teeb ettepaneku maksta dividendideks 157 miljonit krooni ehk 7,85 krooni aktsia kohta, teatas ettevõte börsile.

Vajalik on siiski ka nõukogu, audiitorite (AS Deloitte Eesti Audit) ja aktsionäride üldkoosoleku heakskiit. Üldkoosolek on tänavu mais.

Dividendide suhtes oli Hansabank Marketsi ootus 7 krooni. Ettepanek maksta dividendina aktsia kohta välja 7,85 krooni tuli analüütik Mihkel Torimile üllatusena.

Tallinna Vee juht Bob Gallienne selgitas, et dividendi maksmisel lähtub firma sellest, kui suur on olnud kasum aktsia kohta (EPS). Eelmisel aastal oli firma kasum aktsia kohta 8,72 krooni. "Lisaks jälgime ka seda, millist dividendi maksab Eesti Telekom," ütles Gallienne. 2004. aasta eest maksis Eesti Telekom 8 krooni aktsia kohta ja dividenditootlus oli 6,7 protsenti. Tallinna Vesi märkis avaldatud tulemuste põhjal dividenditootluseks 3,6 protsenti. "Oma dividenditootluse tahame hoida stabiilsena ja veidi kasvatada," märkis Gallienne.