• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,00%5 780,05
  • DOW 300,00%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 100−0,09%8 230,56
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,91
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,00%5 780,05
  • DOW 300,00%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 100−0,09%8 230,56
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,91
  • 03.02.06, 10:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ING pankur FTs: Eestit pole aus jätta eurotsoonist välja

Financial Timesi kolumnisti arvamus, et Eesti on liiga vaene eurotsooniga liitumiseks, saab jätkuvalt kriitikat FT enda veergudel.
Täna ilmus Briti majanduslehes järjekorras juba kolmas kriitiline vastukaja Eesti meediaski palju tähelepanu äratanud kolumnile, sedakorda ING Panga peaökonomistilt Charles Robertsonilt, kelle meelest pole aus jätta Eestit eurotsoonist välja.
'SKT inimese kohta on eurotsoonis 32 000 eurot ja Eestis 7500 eurot. Kui me eeldame eurotsooni kasvuks 2% aastas ja Eestile tugeva 7% aastas ning eurotsooni aastaseks tarbijahindade kasvuks 2% Eesti 3,5% vastu, on aastaks 2020 SKT inimese kohta eurotsoonis 57 000 eurot Eesti 33 000 euro vastu. See on sarnane vahe tänasega,' kirjutab Robertson.
'Kas Munchau (esmaspäevase kolumni autor - toim.) usub, et Eesti - tegelikkuses üks kohanemivõimelisimaid ja jätkusuutlikumaid fikseeritud valuutakursiga majandusi Euroopas - kasvab palju kiiremini eurotsoonist väljapool, koos kõrgema tuluriski ja valuutavahetuse kuludega või saavutab tõelise sulandumise eurotsoonis olles?'
Robertson leiab, et Munchaust oleks tark jätta tähelepanuta arvamused Bundespangalt, kes seisis vastu ka Itaalia, Portugali ja Hispaania liitumisele eurotsooniga. 'Palju kasulikum oleks keskenduda sellele, miks infltsioonikriteerium nõuab senini Leedult ja Eestilt kohandamist oma inflatsioonitase eurotsooni mittekuuluva Rootsiga,' kirjutab Robertson. 'Kuue kuu pärast on üsna võimalik, et just Rootsi madala inflatsiooni tõttu ei suuda Leedu eurotsooniga liituda.'
'Kui eurotsoon tahab jätta kaks kohanemisvõimelist Balti riiki, kelle elanikkond on väiksem Londoni omast ja majandus väiksem Lõuna-Londoni omast, iganenud Maastrichti kriteeriumi tõtu välja, on ta ära teeninud nime 'Õnnetu 13', kui ainult Sloveenia liitub jaanuarist 2007.'

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 10:49
“Kujuta ette, kui saaksid teada, et sadu inimesi on käinud salaja su elutoas?”
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele