Iraan nõuab häälekalt oma õigust taga

Reedel kerkis nafta hind New Yorgis 1,1%, 65,37 dollarile barrel. Seda põhjustas kartus, et suhete halvenemine Naftat Eksportivate Riikide Ühenduse (OPEC) suuruselt teise tootjaga võib regiooni naftatarned ohtu seada. Iraan toodab 5% maailma naftast ning kontrollib kitsast veeteed - Hormuzi väina - mille kaudu kulgeb iga päev 40% maailma naftaekspordist.

Iraan reageeris vihaselt Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) laupäeval langetatud otsusele kaevata Iraan ÜRO Julgeolekunõukogusse, kuna on kahtlus, et Teherani tuumaprogramm "ei täida üksnes rahumeelset otstarvet".

Resolutsiooni toetasid Iraani pettumuseks ka Venemaa ja Hiina. Vastu olid ainult Süüria, Kuuba ja Venezuela.

Teheran teatas seepeale, et katkestab viivitamatult igasuguse vabatahtliku koostöö IAEA tuumajärelevalve ekspertidega, mis võimaldas Iraani tuumaobjektide ulatuslikumat kontrolli, ning jätkab uraani rikastamist. "Kui see resolutsioon neile rahuldust pakub, võtku neid vastu nii palju, kui tahavad, teadmiste levikut ja teadusuuringuid see ei peata," ütles Iraani president Mahmoud Ahmadinejad pühapäeval Teheranis. Ahmadinejadi sõnul pole enam keskaeg, kus ühed inimesed otsustavad ja teised kuuletuvad.

ÜRO Julgeolekunõukogu, mille käes on voli kehtestada Iraani suhtes sanktsioonid, hakkab asja arutama märtsis. Iraanil on nii veel aega nõustuda kompromissiga, mille järgi uraani rikastamine võiks toimuda Venemaal.

Seni on Iraan igasuguse surve tõrjunud ähvardustega. Teherani positsiooni toetavad nafta kõrge hind ning USA vägede hõivatus Iraagis ja Afganistanis. "Meie vaenlased ei saa meile midagi teha. Meil ei ole teid vaja, kuid teil on vaja Iraani rahvast," ütles Ahmadinejad.

Teheran väidab, et vajab tuumaenergiat kasvava energiatarbe rahuldamiseks ning et tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu järgi on riigil õigus tuumakütust valmistada. Lääneriigid väidavad aga, et kuna Teheran oma tuumaprogrammi 18 aastat varjas, ei saa Iraani usaldada.

Tuumaprogrammil on suur toetus Iraani elanikkonna hulgas, kes ei mõista, miks keelatakse Iraanil tuumatehnoloogia arendamist, kui Pakistanile ja Indiale, rääkimata Iisraelist, tõkkeid ei seatud. Tuumatehnoloogia arendamisest on Iraanis saanud rahvusliku uhkuse ja samuti julgeolekuküsimus - Iraan on ümbritsetud USA sõjaväebaasidest ning Washingtoni pidevad vihjed "režiimi vahetamisele" lisavad ebakindlust. Nädalavahetusel kordas USA president George W. Bush, et rahvusvaheline üldsus "ei kavatse taluda" Iraani praeguse juhtkonna sõjakat kurssi.

Tuumatüli kõrval teravdab Iraani suhteid lääneriikidega Taani päevalehest alanud prohvet Muhamedi pilavate karikatuuride skandaal. Iraani president kaalub kaubandussuhete katkestamist riikidega, kus karikatuurid on avaldatud. Iraanis tegutseb 200 välisfirmat, suurim riiki eksportija on Saksamaa - mullu 3,6 mld eurot.