Kui ma lähen Salva Kindlustuse peakontorisse Pärnu maanteel, tekib minus hetkeks tunne, nagu pesitseks selles majas salaluure või hoitaks katakombides Saddam Husseini või Inglismaa kroonijuveele. Iga minu sammu alates majaesisest kuni klienditeeninduse ja kantseleini jälgib hulk kaameraid ning kuskil kontrollib vilgas silmapaar, mida ma teen. Ma võtsin ühest karbist lehe ja panin teise, oodates kiiret reaktsiooni. Seda aga ei järgnenud. Tegutsesin edasi. Surusin käed sügavale taskusse ja keksisin idioodi moodi ümber oma telje. Ikka ei midagi.
Seejärel küll loobusin kummalisest käitumisest, kuid kindel on see, et kuskil videosalvestisel on minu käitumist näha. Tekkis aga küsimus, milleks on ühel kindlustusseltsil vaja pidevalt nii oma kliente kui ka töötajaid jälgida. Kindlustusseltsides ei ole raha, ei ole kulda, ainsateks väärisesemeteks on ehk kallid Rolexid ja mõned kõrvarõngad.
Distsipliini see hoiab, sest kõik klienditeenindajad istusid piinlikult sirge seljaga ning tippisid midagi klaviatuuril. Ka vestluses kasutati valitud sõnu. Kahjuks olin ainus klient ning kellegi teise arvamust ma kuulda ei saanud, samuti ei soostunud ükski töötaja minuga kaameratest rääkima.
Salva Kindlustuse pressiesindaja ütles, et firma esindustesse paigutatud turvakaamerad on üks osa ettevõtte üldise turvapoliitika elluviimisest, mistõttu ta seda teemat detailsemalt kommenteerida ei saa.
"Päris kindlasti tegelevad meie esindused ja müügipunktid ka sularahatehingutega, mis nõuavad ka kaameraid," ütles ta.
Turvakaamerad on ka If Kindlustuses. If Kindlustuse haldusjuht Peeter Rostfeldt rääkis, et neil on mõlemas suures kontoris Laki tänaval ja Pronksi tänaval nii välis- kui ka sisekaamerad, koostööd tehakse ka Falckiga, et iga nurgatagune oleks näha ja kaitstud.
"Kuna Pronksi maja on tegelikult ehitatud EVEA pangale, siis on majas kõikvõimalikke turva- ja jälgimisseadmeid. If Kindlustus sellesse majja tulles neid seadmeid ei puutunud, vaid need jäid. Kuna piirkond on selline, et süstlamehi ja vargaid on palju, siis on jälgimisseadmed just maja ja selle ümber olevate autode ja muu valveks," ütles Rostfeldt ning lisas, et If Kindlustuse Pronksi maja küljest on ära viidud ka seda katnud metallplaate ja lippe mastidest.
"Oma töötajaid ja kliente me aga loomulikult ei jälgi, selleks puudub vajadus. Suuremates kontorites on seadmed pigem kaitseks, kuna tegemist on suurlinnaga. Väikestes kontorites meil kaameraid ei ole," mainis Rostfeldt.
Seesam Kindlustuse turundus- ja müügijuht Jaanus Seppa ütles, et Seesami harukontorites videovalvet ei ole, kui maja omanik ei ole seda sinna paigaldanud.
"Meie peakontoriga samas majas Vambola tänaval asub Austria saatkond ning seal on turvakaamerad nende pärast. Seesam oma kontorites kaameraid ei kasuta ning meil ei ole mingit vajadust oma töötajaid jälgida. Sularahaga töötame me üliharva ning ei vaja kaameraid kaitseks," ütles Seppa.
Seppa arvas, et Salva Kindlustuse majas võib olla teisi rentnikke, kellele on kaamerad vajalikud. Pärnu maantee 16 majas aga ei ole ühtegi sellist rentnikku, kellele sellisel hulgal kaameraid peaks hädasti vaja minema.
Seotud lood
Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohutust, ütles endine riigi peaprokurör, Soraineni advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Norman Aas.
Enimloetud
4
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Hetkel kuum
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Tagasi Äripäeva esilehele