Kiire majanduskasv jätkub

Ehkki kolmandas kvartalis kerkisid meil kütuste hinnad kõigi aegade kõrgeimale tasemele, majanduskasvule see olulist mõju ei avaldanud. Pigem vastupidi, sisemajanduse kogutoodang kasvas 10,6 protsenti, mis oli kiireim alates 1997. aasta neljandast kvartalist ehk ajast, mil toimus börsikrahh. Seega kardetud kütusehindadest tingitud majanduskasvu aeglustumist ei toimunud. Samas võib oletada, et inflatsiooni mõju hakkas avalduma alles mõnevõrra hiljem ehk neljandas kvartalis.

Neljandas kvartalis oli aastane inflatsioon võrreldes kolmanda kvartaliga mõnevõrra väiksem, mistõttu võib arvata, et ka neljandas kvartalis oli inflatsiooni mõju majanduskasvule suhteliselt väike.

Sellele, et neljanda kvartali majanduskasv peaks tulema võimas, näitas kas või aastavahetuse saluut, mis tekitas taolise kõmina, mis meenutas pigem sõja aega, mitte majanduslikku õitsengut.

Arvan, et ka neljanda kvartali majanduskasv võib tulla kahekohaline ehk üle kümne protsendi ning ka SKT 2005. aasta kogukasv võib tulla vähemalt 10 protsenti.

Tänase Äripäeva esikaane uudis teatab, et eluaseme- ja tarbimislaenud kasvasid möödunud aastal enneolematus tempos. Mitmed analüüsikeskused eesotsas Eesti Pangaga on hoiatanud lõhkilaenamise eest ning kutsuvad üles seda piirama. Ohu märgina tuuakse esile pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud Euribori kerkimine.

Teiseks makromajanduslikuks ohuks peetakse asjaolu, et liigkõrge inflatsiooni tõttu lükkub euro kasutuselevõtt edasi. Minu arvates ei tohiks see majandusele väga palju mõjuda. Kui sularahaarveldusi mitte arvestada, siis sisuliselt olemegi juba eurotsoonis. Krooni kurss euro suhtes on fikseeritud ning iseseisvat intressipoliitikat meie keskpank ei kujunda. Kui aga juhtub ime ning vastupidiselt kartustele võtame kasutusele euro juba aasta pärast, võib see majandusele olla täiendavaks katalüsaatoriks.