Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vabanduse asemel pakuti valeraha tagasi
Ago Kolditsal oli oktoobris asja Pärnusse ja enne teeleminekut võttis ta Rakvere Ühispanga automaadist kümme sajakroonist. Pärnus Rimi hüpermarketis sellega maksmisel võeti ta kinni.
"Kõigepealt rahuldasid oma huvi poe turvamehed, siis kuulasid mind üle tänavapolitseinikud. Lõpuks selgus, et asi kuulub kriminaalpolitseile, kelle leidmine pühapäeva õhtul aega võttis. Kogu see jant kestis neli tundi," meenutab Koldits. Ent ta ei heida politseile midagi ette, sest lõppude lõpuks oli see ju Eesti Panga poolt samuti teadmatusse jäetud.
Ärimehele esitati süüdistus, et ta on üritanud kauba eest tasuda valerahaga. Novembri algul sai ta vastuse, et kriminaalasja menetlus on lõpetatud, sest ekspertiis oli näidanud, et rahal ei ole võltsimistunnuseid, vaid sealt puudub üks turvaelement.
"Püüdsin neile vastu vaielda, et ma ei ole kunagi üritanud valerahaga maksta, vaid maksin heauskselt rahaga, mis osutus valerahaks. Aga menetluse lõpetamise määruses korratakse jälle, et ma üritasin seda teha," ütleb Koldits.
Samas määruses öeldakse, et asitõend, seega ekspertiisis vigaseks tunnistatud rahatäht, kuulub tagastamisele. Ja paluti ärimehel sellele järele tulla.
"Ilmselt nad on ülekande teinud, ega ma ei ole kontrollinud, sest see mind enam ei huvita," ütleb Rakvere ärimees. "Küll aga on tekkinud mul paar küsimust."
"Kui Eesti Panga president Andres Lipstok avalikult kinnitab, et kõigi inimeste ees, kellel on olnud probleeme vigaste rahatähtedega, on vabandatud, siis on see järjekordne vale, sest minu ees ei ole keegi vabandanud. Selle asemel on mulle tagasi pakutud vigast rahatähte, mis ilmselt on läbinud Eesti Panga ekspertiisi," ütleb ta.
"Teiseks on mul valeraha kätte sattunud ka turistina Hiinas, kus see lihtsalt ära võeti, aga mingit kriminaalasja ei algatatud. Ma arvan, et enne, kui ei ole tõestatud, et tegemist on valeraha valmistaja või levitajaga, vaid lihtsalt süütu kasutajaga, ei peaks ka Eestis nii kergekäeliselt kriminaalsüüdistust esitama," arvab Ago Koldits.
Lääne politseiprefektuuri avalike suhete büroo komissar Kaja Kukk teatas, et kriminaalmenetlus vältas vaid ühe kuu ja Ago Kolditsale ei ole keegi esitanud selles kriminaalasjas isegi mitte kahtlustust, rääkimata süüdistusest. Raha kanti Kolditsale üle. Miks ei esitanud Eesti Pank pärast ekspertiisi politsei kaudu vabandust, tuleb Kuke sõnul küsida panga käest. "Meedia vahendusel on teatavaks saanud, et Eesti Pank oli probleemist teadlik juba septembris 2005, kuid nad selgitasid asjaolusid. Meid ei ole volitatud teise ametkonna eest vabandama," märkis Kukk.