Odav põlevkivielekter on müüt

Harry Raudvere 09. veebruar 2006, 00:00

Saates "Foorum" rõhuv enamik telefonitsi vastanuist oli nõus maksma tuuleelektri eest rohkem. Emori kodulehelt selgub, et 54% eestlastest leiab, et tuuleenergia arendusse tuleks oluliselt rohkem panustada. Järelikult inimesed väärtustavad oma elukeskkonda ja on selle nimel valmis vajadusel ka kallimat hinda tasuma.

Õige on majandus- ja kommunikatsiooniministri väide, et dotatsioonita pole tuule abil toodetud elektrienergia konkurentsivõimeline (vt SLÕL, 27.01.). Aga kas tuuma- või koostootmisjaamades toodetu oleks? Laenu tagastamiseks vajavad tähtajalist toetust kõik tootjad. Kui tuuma- või põlevkivijaam peaks investeeringu ära tasuma 10 aastaga, nagu oodatakse tuuleparkidelt, võib kindel olla, et kodudes tõuseks taas ausse peeruvalgus.

Absurdne on väide, et tuuleenergeetikud soovivad tarbijale võimalikult suurt elektrihinna tõusu. Sellest võidaks vaid Eesti Energia (EE). Kas teatakse EE ristsubsideerimisest, millega näidatakse põlevkivi omahinda oluliselt madalamana, kui see tegelikult on?

TTÜ uurimuses arendusstsenaariumidest Eesti elektrisüsteemis aastatel 2005-2015 on väide, et kuni 2015. aastani jääb põlevkivi hind samaks, kuna hinnatõusu pidurdab maailmaturul kivisöe hind. Mis on aga ühist meie põlevkivi tootmisomahinnal ja söe maailmaturu hinnal?! Eeltoodu kinnitab, et põlevkivi hind on kunstlikult kujundatud, et anda alust jutule "odavast" põlevkivielektrist ja "kallist" tuuleelektrist.

Kui 1 kWh elektri tootmise omahind Narva jaamas on 35-40 senti, jaetarbija maksab 126,04 senti ja EE teenis 2005/2006. majandusaasta esimese veerandiga 12,6% rohkem kasumit, on selge, et süsteem teenib riiklikku monopoli.

Parim näide olukorra absurdsusest on üks varasem elektrituruseaduse säte, kus tuuleelektri tootjale pakuti elektri eest 90% jaetarbijahinnast. See ülejäänud 10% ongi EE kulutus elektri kohaletoimetamiseks tarbijale. Õiglane tasu tuuleelektri tootjatele ei mõjuta jaetarbija kulutusi, vaid vähendab EE tulu.

Tuulegeneraator töötab eriliste tõrgeteta 20-25 aastat. Igaüks võib arvutada, mis on 20 aasta pärast tuule abil toodetud elektri omahind, kui tuulepargi keskmine kasutegur on 34% ja kehtib tänane kokkuostutariif. Millega vastavad fossiilsete kütuste põletajad?

Mida enam on suuri tuuleparke üle Eesti, seda stabiilsemat tuuleelektrit saame. Seda, et 100 m kõrgusel on tuulevaikus, juhtub haruharva; ja kui juhtub, saab seda kompenseerida sisseostetud elektriga, nagu teeb EE "tippude" katmiseks.

Tuulegeneraatorid koos kahesüsteemsete gaasiturbiinidega on odavamad ja ratsionaalsemad kui põletada lõpuni põlevkivi ning kulutada lähiajal nagunii suletavate katelde renoveerimisele miljardeid kroone. Renoveeritud katlaga suureneb kasutegur mõne protsendi võrra, kuid jätkub looduse reostamine. Kahesüsteemsete gaasigeneraatorite kasutegur küünib 60%-ni ja need on loodussõbralikumad.

Väitele, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia hulk aastaks 2010 saab olla kogutarbimisest 5,1%, vastan, et see on vaid miinimumnorm ja sellegi põhjendatus peitub ministeeriumi energeetikaosakonna laes.

Hilja on rääkida energeetika sõltumatusest. Turu avanedes võime aastaks 2020 olla mõne energiagigandi meelevallas; siis kujundab turg ja naaberriikidest tuntud elektridefitsiit "õiglase" elektrihinna.

Eesti nuhtlus on ebapädevad ametnikud ja neist sõltuvad poliitikud. Pooltõdedele rajatud tegevus on viinud meid suhkrutrahvi ja raudtee tagasiostmiseni ning viivad sanktsioonideni energeetikavallas. Euroopa Komisjon on lubanud diskrimineerivate ilmingute esinemisel ja kohustuste mittetäitmisel otsustavalt sekkuda. Mõelge, mida see tähendab.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing