Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odav põlevkivielekter on müüt

    Saates "Foorum" rõhuv enamik telefonitsi vastanuist oli nõus maksma tuuleelektri eest rohkem. Emori kodulehelt selgub, et 54% eestlastest leiab, et tuuleenergia arendusse tuleks oluliselt rohkem panustada. Järelikult inimesed väärtustavad oma elukeskkonda ja on selle nimel valmis vajadusel ka kallimat hinda tasuma.
    Õige on majandus- ja kommunikatsiooniministri väide, et dotatsioonita pole tuule abil toodetud elektrienergia konkurentsivõimeline (vt SLÕL, 27.01.). Aga kas tuuma- või koostootmisjaamades toodetu oleks? Laenu tagastamiseks vajavad tähtajalist toetust kõik tootjad. Kui tuuma- või põlevkivijaam peaks investeeringu ära tasuma 10 aastaga, nagu oodatakse tuuleparkidelt, võib kindel olla, et kodudes tõuseks taas ausse peeruvalgus.
    Absurdne on väide, et tuuleenergeetikud soovivad tarbijale võimalikult suurt elektrihinna tõusu. Sellest võidaks vaid Eesti Energia (EE). Kas teatakse EE ristsubsideerimisest, millega näidatakse põlevkivi omahinda oluliselt madalamana, kui see tegelikult on?
    TTÜ uurimuses arendusstsenaariumidest Eesti elektrisüsteemis aastatel 2005-2015 on väide, et kuni 2015. aastani jääb põlevkivi hind samaks, kuna hinnatõusu pidurdab maailmaturul kivisöe hind. Mis on aga ühist meie põlevkivi tootmisomahinnal ja söe maailmaturu hinnal?! Eeltoodu kinnitab, et põlevkivi hind on kunstlikult kujundatud, et anda alust jutule "odavast" põlevkivielektrist ja "kallist" tuuleelektrist.
    Kui 1 kWh elektri tootmise omahind Narva jaamas on 35-40 senti, jaetarbija maksab 126,04 senti ja EE teenis 2005/2006. majandusaasta esimese veerandiga 12,6% rohkem kasumit, on selge, et süsteem teenib riiklikku monopoli.
    Parim näide olukorra absurdsusest on üks varasem elektrituruseaduse säte, kus tuuleelektri tootjale pakuti elektri eest 90% jaetarbijahinnast. See ülejäänud 10% ongi EE kulutus elektri kohaletoimetamiseks tarbijale. Õiglane tasu tuuleelektri tootjatele ei mõjuta jaetarbija kulutusi, vaid vähendab EE tulu.
    Tuulegeneraator töötab eriliste tõrgeteta 20-25 aastat. Igaüks võib arvutada, mis on 20 aasta pärast tuule abil toodetud elektri omahind, kui tuulepargi keskmine kasutegur on 34% ja kehtib tänane kokkuostutariif. Millega vastavad fossiilsete kütuste põletajad?
    Mida enam on suuri tuuleparke üle Eesti, seda stabiilsemat tuuleelektrit saame. Seda, et 100 m kõrgusel on tuulevaikus, juhtub haruharva; ja kui juhtub, saab seda kompenseerida sisseostetud elektriga, nagu teeb EE "tippude" katmiseks.
    Tuulegeneraatorid koos kahesüsteemsete gaasiturbiinidega on odavamad ja ratsionaalsemad kui põletada lõpuni põlevkivi ning kulutada lähiajal nagunii suletavate katelde renoveerimisele miljardeid kroone. Renoveeritud katlaga suureneb kasutegur mõne protsendi võrra, kuid jätkub looduse reostamine. Kahesüsteemsete gaasigeneraatorite kasutegur küünib 60%-ni ja need on loodussõbralikumad.
    Väitele, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia hulk aastaks 2010 saab olla kogutarbimisest 5,1%, vastan, et see on vaid miinimumnorm ja sellegi põhjendatus peitub ministeeriumi energeetikaosakonna laes.
    Hilja on rääkida energeetika sõltumatusest. Turu avanedes võime aastaks 2020 olla mõne energiagigandi meelevallas; siis kujundab turg ja naaberriikidest tuntud elektridefitsiit "õiglase" elektrihinna.
    Eesti nuhtlus on ebapädevad ametnikud ja neist sõltuvad poliitikud. Pooltõdedele rajatud tegevus on viinud meid suhkrutrahvi ja raudtee tagasiostmiseni ning viivad sanktsioonideni energeetikavallas. Euroopa Komisjon on lubanud diskrimineerivate ilmingute esinemisel ja kohustuste mittetäitmisel otsustavalt sekkuda. Mõelge, mida see tähendab.
    Autor: Harry Raudvere
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.