Võõrtöölisi vajavad nii EL kui ka Eesti

Eile avalikustatud Euroopa Komisjoni ELi tööturu ülevaade kinnitab, et oma tööjõuturu uutele liikmetele avanud maad tegid õige otsuse.

See näitab tööjõuturu piirangute mõttetust ELi sees ning räägib ühtaegu selle kasuks, et Eesti avaks ennast julgemalt ka väljastpoolt ELi saabuvatele võõrtöölistele.

Üldiselt võib öelda, et ELi tööturul pole laienemise tulemusel midagi hullu juhtunud - Euroopa Komisjoni andmetel töötab ka praegu vaid 1,5% kogu Euroopa aktiivsest tööjõust mõnes teises ELi riigis kui oma kodumaal.

Võitjateks on osutunud aga eelkõige need, kes otsustasid kohe piiranguid mitte rakendada. Komisjoni raport näitab, et julgete huntide Rootsi, Iirimaa ja Suurbritannia kogemused on olnud positiivsed.

Võõrtööjõud on suuremalt jaolt liikunud sinna, kus oma inimesed töötada ei taha, ja mingit suurt koormust pole see sotsiaalsüsteemile kaasa toonud. Tööpuudus jääb nii Suurbritannias kui ka Iirimaal kõvasti alla 5% (Saksamaal näiteks ligi 12%). Rootsis omakorda tõusis aktiivne töötajaskond 2004. aasta maist detsembrini vaid 0,07% võrra ehk laienemine ei avaldanud mingit erilist mõju. Samas pole riigid, mis kesk- ja idaeurooplaste ees ukse kinni lõid, sisserändajatest pääsenud.

Raport rõhutab, et riikides, mis tööjõuturgu ei avanud, täidavad seaduslikult saabunud idaeurooplaste kohad ebaseaduslikud sisserändajad nii uutest liikmesriikidest kui ka väljastpoolt ELi. Nii töötab 15-liikmelises ELis praegu umbes 12 korda rohkem mitte-ELi kodanikke kui uute liikmesriikide töölisi. Musta tööjõu vältimiseks toetab tööjõu liikumise piirangute kaotamist ka Euroopa ametiühingute keskliit ETUC.

Ja tõsi on see, et mustalt või mitte, keegi peab tulema. EL, kus lapsi sünnib vähe, eluiga tõuseb ja pensionäride armee kasvab, vajab võõrtööjõudu. Patrick Weil Prantsusmaa riiklikust teadusuuringute keskusest kinnitab, et ainuüksi Saksamaa vajaks 2000.-2050. aastal 25 miljonit sisserändajat, et hoida oma aktiivset elanikkonda praegusel tasemel.

Idaeurooplased on üldjuhul haritud, töökad, räägivad inglise keelt ja sulanduvad oma uuel kodumaal paremini kui näiteks moslemid. See kõik näitab, et ELi maadel oleks mõistlik loobuda edasistest üleminekuaegadest.

Kuid see näitab sedagi, et ka Eesti peab mõtlema võõrtööjõu küsimusele. Jaanuaris kirjutas Eesti Päevaleht, et mullu saabus Eestisse ligi tuhat võõrtöölist, neist enamik Ukrainast. Ligi 90 protsenti võõrtöölisi kutsuvad Eestisse laevaremondi ja -tootmisega seotud ettevõtted.

Uudis tsiteeris ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaart, kellele tuleb igal kuul ettevõtetelt välistööjõu sisselubamise kohta kümmekond taotlust. Savisaar märkis, et kui see suund jätkub, peab Eesti mõtlema majanduspoliitilistele muutustele. Äripäev nõustub: Eesti peab töötama välja oma võõrtöölisi puudutava poliitika. Ning seda tehes ei tohi lasta Euroopa kombel ennast hirmutada. ELi senine kogemus näitab, et liigsed piirangud takistavad majanduse arengut või viivad selle põranda alla.

Autor: ÄP