Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linna hümnid?
The Verve polnud just õnneliku saatusega grupp. Nad läksid laiali kuulsuse tipul, pärast 97nda aasta albumit Urban Hymns. Bittersweet Symphony't on võimatu unustada ja RA soolokaid jääb see igaveseks varjuna saatma.
Sarnases situatsioonis on tegelikult kõik ilma bändita jäänud lauljad. Stone Roses'e Ian Browniga tekkis paralleel silmapilkselt. Lihtsam oleks ajalugu korrakski unustada ning end rahulikult muusika meelevalda anda.
Kolmas album kuue aastanumbri sees ei üllata millegagi. Või läheb soliidsus sellesse kategooriasse? Kvaliteetsed laulud küll, kuid uute standarditeta.
RA on teinud suure sammu lihtrahvale lähemale ja kohati esineks nagu sõltumatu roki Bruce Springsteen.
Break The Night With Colour sobiks aga hästi Green Day ballaadiks. Ürituse päästab keskpärasusest staari kvaliteet ise. Ikkagi kaasaegse roki ühe veenvaima hääle omanik!
Vana kooli briti rokile pühendunuile võin Keys To The Worldi süümekateta soovitada.