Kuidas noor spetsialist oma kodu soetas

Korteriostjal - eriti kui ta soovib eluaset majas, mida alles ehitama hakatakse - peab olema hobuse kannatus ja mitu nahka seljas.

Ta peab orienteeruma kümnetes seadustes ja reeglites, näiteks "Rakennustöiden Yleiset Laatuvaatimukset RYL 2000" (maakeeli "üldised kvaliteedinõuded ehitustöödele"), ehitus-, töölepingu-, võlaõigus-, notaritasu, riigilõivu- ja perekonnaseadus. Samuti peab ta arvestama, et temalt kooritakse mitu nahka ja teda tabab mitu üllatust. Näiteks üks lugu elust enesest.

Tegevuskoht: Tallinn. Tegevusaeg: oktoober 2005 kuni jaanuar 2006.

Loo tegelased. Noor, õpitud alal vähem kui aasta töötanud spetsialist, kes on huvitatud oma kodust. Kinnisvaraarendaja, kes on huvitatud oma projekti kasudega mahamüümisest. Pank, kes on huvitatud laenukliendist. Notar - tema leib tuleb kõigest sellest, mida loo tegelased omavahel kokku puutudes teevad - ning riik.

Esimene peatükk. Spetsialist on broneerinud kinnisvarafirma internetilehel korteri majas, mida hakatakse ehitama Tallinna kesklinna. Laenukalkulaator ütleb, et sissetulek on piisav vajaliku laenusumma saamiseks. Spetsialist kohtub firma esindajaga, kes pakub ka eralaenukonsultandi suurpangast. Laenutaotlus läheb töösse. Sünnib broneerimisleping, laekub käsiraha. Paar päeva hiljem broneeritud korterid lähevad juba poole kallimalt. Vedas, mõtleb spetsialist.

Teine peatükk. Sõlmitakse laenuleping - maksmine käib osade kaupa. Summad jäävad eurodesse, sest nii on kombeks ja konsultant kinnitab: kõik numbrid on õiged.

Laenu saamiseks on ikkagi vaja lisatagatist, ehkki laen moodustab nüüd 60% ehitatava korteri turuväärtusest (buum on laenajale tekitanud teatud mõttes "omafinantseeringu"). Sellega on korteriostja arvestanud. Üllatus on hoopis see, et panga esindaja esitab talle allakirjutamiseks kolm tühja maksukorraldust. On küll suur ja soliidne finantsasutus, aga lehed jäävad sel korral allkirjadeta.

Kolmas peatükk. Sõlmitakse eelleping. Esimene osamakse saab tasutud. Maja kerkib ja jõuludeks on karp püsti, uksed-aknad ees.

Neljas peatükk. Enne teist makset tuleb sõlmida "lepingute leping" - mitut lepingut sisaldav dokument. Projekti lugedes jääb spetsialistile mulje, et ta ei osta korterit, vaid korteri ehitamise teenust ning volitab seejuures endale teenust osutama kinnisvarafirma. Ja et tegu on kogu majale ehk 36 korteri ostjale tehtud tüüplepinguga. Sellele viitavad notari märkused abielu kohta vallalise spetsialisti lepingus.

Allakirjutamiseks esitatud lepingust on see punkt siiski kadunud. Tuleb muu üllatus: kadunud on ka see punkt, mis ütleb, et müüja tasub notaritasud ja ostja riigilõivud. Selle asemel on kirjas, et ostja tasub kõik kulud. Nii peabki olema, kinnitavad kõik - kinnisvarafirma, panga esindaja, notar. Spetsialist paneb pärast mõtlemisaega käe alla. Arve, mille notar talle pihku pistab, võtab tal silme eest mustaks - 8000 krooni. "Keeruline leping oli," viskab notar põhjenduseks. Riik koorib spetsialistilt lõivudena 4000 krooni.

Viies peatükk. Järgmisel päeval teatab pank, et ei saa kinnisvarafirmale raha üle kanda - pole saanud notarilt kinnitust ja laenulepingus summad valesti. Selgub, et notari kontoris oli faks kaks päeva rivist väljas. Ja et laenulepingut on imelihtne muuta - laenuvõtja ja käendaja lähevad panka ning kirjutavad paberile alla.

Selleks ajaks on spetsialist maksnud laenulepingutasu, notaritasusid ja riigilõive kokku ligi 24 000 krooni. Riik on ses majas korteri soovijate pealt teeninud lõivudena vähemalt veerand miljonit krooni.

Ehk on loost midagi kõrva taha panna, kuigi punkt on sellele veel panemata. Üks osamakse tuleb tasuda ja korter vastu võtta (lepingu järgi ka siis, kui on ilmselgeid vigu). Ehitaja garantii lõpeb kaks aastat pärast ehitise üleandmist. Ja laenuleping kestab 30 aastat. Korteriostja "partnerid" on riskid tema kaela veeretanud.