Riigi esimaaklerid lahkuvad ootamatult

Kolm Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liiget viiest - Tiit Ottis, Roman Kolosov ja Heiki Puusaar - lahkuvad ametist. Ja mis siis? - võiks ignorantselt küsida. Kuid Riigi Kinnisvara korraldab ehituse suuri riigihankeid ja investeerib aastas ligi miljard krooni, mis tuleb lõppkokkuvõttes meie ühisest rahakotist, seetõttu on selle riikliku aktsiaseltsi efektiivne toimimine oluline.

Äripäev on sunnitud nentima, et Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi töö ei suju, riigifirma ellukutsumisel esialgselt seatud eesmärgid pole täitunud. Tegu on ühe arusaamatu ülesandega riigifirmaga, mille tööd püütakse politiseerida.

Kuivõrd lahkujad oma lahkumist ise ei kommenteeri - kuigi võiks, sest palka on nad saanud riigi ehk lõppkokkuvõttes maksumaksja käest -, siis tuleb klaasikillud asjaosaliste abita kokku noppida.

Must kass jooksis nõukogu ja juhatuse vahelt lõplikult läbi 17. jaanuaril, kui nõukogu ei olnud rahul Viru vangla riigihankega ja andis sellele lausa hävitava hinnangu. Omaniku esindaja ehk nõukogu arvestas Viru vangla puhul 470 miljoni krooniga, aga riigihange kujunes oluliselt kallimaks. Riigihanke tingimustes sisalduva käibepiirangu tõttu kvalifitseerusid vaid Eesti Ehitus ja Merko Ehitus, kuid nende tehtud pakkumised ületasid tunduvalt vangla eeldatavat maksumust: Eesti Ehitus küsis 725 miljonit ja Merko 787 miljonit krooni. Riigihange tunnistati läbikukkunuks. Seepeale tegevjuhid solvusid.

Samal ajal on Riigi Kinnisvara juhatus süüdistanud nõukogu, et viimane avaldab käibepiirangu seadmisega survet väiksemate ehitusfirmade eemalehoidmiseks. Tõsi, kui üksikud suurfirmad küsivad palju, aga väiksemad riigihankele ei kvalifitseerugi, siis kinnisvaravõrrandil ju lahend puudub. Sellest arusaamine ei tohiks ju raske olla - aga kinnisvara katusorganisatsioonile tundub see üle jõu käivat.

Väidetavalt on juhatuse esimehe Tiit Ottise ja nõukogu esimehe, keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Kalev Kallo vahel ka isiklikud vastuolud. Raske on otsustada, kellel on õigus, kellel mitte, aga nõukogu ja juhatuse omavaheline vägikaikavedamine küll riigile kui tervikule kasuks ei tule. Antud juhul suurem osa juhatusest lahkub, aga kas sellega midagi muutub? Või on nõrk juhatus hoopis suurte ehitusfirmade huvides?

Et Riigi Kinnisvara ei suuda täita talle pandud ootusi, sellele viitab ka riigikontrolli eelmise aasta augustis antud hinnang: vaid kolm ministeeriumi on büroopinnad Riigi Kinnisvara hallata andnud.

Kokku haldab Riigi Kinnisvara vaid viiendikku riigi kogu kinnisvarast, ehkki esialgne plaan oli koondada riigi kogu kinnisvara ühe aktsiaseltsi kätte, mis võis omas ajas olla isegi mõistlik mõte. Kuid see ei ole teostunud. Ministeeriumid haldavad oma kinnisvara ise edasi - riigikontroll sedastab, et seetõttu ei paista kokkuhoidu kusagilt.

Juhatuse esimees Tiit Ottis tõusis tähelepanu keskpunkti eelmise aasta oktoobris, kui kuuli ette jäi ja hukkus ilmsüüta kooli ruttav tütarlaps. Ottis pidas seda enda isiku vastu suunatud ründeks, siia-sinna kaldunud ametlik versioon jäigi lõpuks selle juurde pidama. Kindlat lahendust seni pole.

Autor: ÄP