• OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,46%5 777,5
  • DOW 300,62%42 342,82
  • Nasdaq 0,41%18 256,72
  • FTSE 1000,65%8 243,7
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,25
  • OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,46%5 777,5
  • DOW 300,62%42 342,82
  • Nasdaq 0,41%18 256,72
  • FTSE 1000,65%8 243,7
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,25
  • 15.02.06, 07:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Kütusemüüjad kasvatavad juurdehindlust

Bensiinitanklad on hakanud sellel aastal võtma iga kütuseliitri müügi pealt vaheltkasu ligi kolm korda rohkem kui enne.
Kui 2004.–2005. aasta kütuse hinnalisa oli keskmiselt 79 senti liitrilt, siis selle aasta algusest on juurdehindlus hakanud suurenema. Eile oli see ka pärast väikest hinnalangust kokku kaks krooni bensiiniliitri kohta ehk kroon ja 21 senti enam kui varem, kirjutab Postimees.
Postimeest konsulteerinud analüütik märkis, et kütusefirmad on unustanud viimase aja Euroopa hulgihindade languse Eesti oludesse edasi kanda.
Analüütiku hinnangul on bensiinimüüjate juurdehindlused kasvanud tavapärasega võrreldes ligi kolmekordseks. Müügikulu – tanklad, töötajad, transport – peaks olema seejuures kaetud esialgse 79 sendiga liitri kohta. Ülejäänu on lisakasum lihtsameelse tarbija arvel, märkis analüütik.
«Küsimus on ka selles, et 2004–2005 oli juurdehindlus äärmiselt väike ja ka Eesti kütusefirmade juurdehindlus on olnud euroliidu üks madalamaid,» kommenteeris Neste Eesti juht Indrek Kaju.
Kaju ei soovinud ärisaladusele viidates kommenteerida väidet, et bensiinifirmad on hakanud võrreldes mulluse ja tunamullusega suuremat vaheltkasu võtma.
Konkurentsiameti osakonnajuhataja Anna Mazur lausus, et viivitus maailmaturu hinnalangusele vastamises võib tulla sellest, et kütusefirmad soovivad oma seni ülimadalaid juurdehindlusi tasa teha.
«Ostja hindab bensiinihinda oma rahakoti järgi, aga kui vaadata kütusemüüjate majandustulemusi, siis nad ei suple rahas,» hindas Mazur.
Eile langetas esmalt Statoil maailmaturu hindade langusele viidates 20 sendi võrra müügihinda, mõne aja pärast tulid teised kütusemüüjad hindadega järele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele