Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reisil Indoneesiasse jõudsin internetti piiluda: sain üllatusega teada, et viibin kriisipiirkonnas, kus karjutakse läänevastaseid hüüdlauseid ning põletatakse Taani lippe. Argipäev näitas hoopis muud.
Kalurid lähevad merele, praetakse kalmaari, lapsed hõiguvad: "Hello, mister!" Meie taanlasest hotelliomaniku restorani uksel võidutses suur reklaam - "Real Dutch Coffee". Kliente jagus. Java, Bali, Lomboki ja Sumbawa saartel kogesin vaid moslemite abivalmidust. Ongi, et Indoneesia rannakuurortide sajad hotellid võivad üksnes igatseda turiste, keda ei tule. Ajaleht ju kirjutas, et sõda...
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.