Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kesselstatt - märk parimast rislingust
Tavaliselt on valgetest meeldejäävamad ja erilisemad kas magusad, nagu Sauternes või Tokaij või kangestatud, nagu port või marsala. Risling on teistsugune - kuiv ja maitserohke.
Rislingu kodu, kus sellest viinamarjast kõige paremaid veine osatakse teha, on endiselt Edela-Saksamaa piirkonnad Rheingau, Pfalz ja Mosel, üritagu teised kui tõsiselt tahes. Mineraaliderikas pinnas ja päikesekuumust akumuleerivad järsud põllunõlvad on elegantsete rislingute sünni eelduseks. Kolmas põhjus peitub järjepidevas ajaloos.
Edela-Saksamaa kunagist keskust Trieri arvatakse Saksamaa kõige vanemaks linnaks. Veininduse ajalugu algab seal esimesest sajandist enne Kristust, kui Rooma imperaator Augustuse otsusega rajati kaubateede ristumiskohta kindluslinn Augusta Treverorum ja linnaümbruse päikesepoolsed nõlvad istutati täis veiniaedu. 12. sajandiks oli kohalikust veinitootmisest saanud oluline tegevusharu, millega tegelesid eelkõige kirikud ja kloostrid. Aristokraatide pärusmaaks sai saksa tippveinitootmine veidi hiljem - von Kesselstatti rüütlid alustasid veinitootmist 14. sajandil. Sellest sai alguse Kesselstatti veiniaedade pikk ajalugu, mis sealhulgas on mõjutanud Suure Rieslingu sündi.
Lõuna-Saksamaa on veinikasvatajatele raske piirkond, see asub liialt põhjas, töö tulemus sõltub kõigele muule vaevale lisaks veel suurel määral muutlikust ilmast. Parimat veinisorti otsiti kaua, läbi põlvkondade saadi kogemus, et kõige vastupidavam, püsivama saagikuse ning eriliste maitsearoomidega veinimari on selle piirkonna jaoks risling.
Legendid Saksa rislingust rõhutavad alati kaht: see vein sisaldab väärtuslikke energiat andvaid mineraale ja on kõige delikaatsema aroomiskaalaga valge vein terve arenguperioodi jooksul. Arengupotentsiaal on võimas, 10-20 aastat. Hea rislingu maitses on mineraalsus, värsked puuviljad ja kerge glütseriin, kuivades, noortes veinides on tähtsal kohal värskendav hape. Mida vanem ja küpsem on vein, seda pehmem ta on.
Annegret Reh-Gartner, isa jälgedes Reichsgraf von Kesselstatti juhtiv daam rõhutab võrdlusena, et noor risling on nagu laps, ta peab arenema, enne kui õiget iseloomu näitab. Annegret Reh-Gartner on pälvinud aasta parima veinikasvataja tiitli kahel korral ning veinidest rääkides õhkab vitaalsust ja säravat energiat. Kesselstatti veiniaedade kollektsioon on unikaalne - väikesed aiad, kordumatu terroir'ga. Prestiižsete veinide kvaliteet saab alguse nendestsamadest aedadest, kus majandamisel kasutatakse intelligentseid kasvatusmeetodeid, saagikus hoitakse madal ning valmismarjade korje toimub valivalt, etappide kaupa.
Mõni märksõna rislingute eristamiseks: "Kabinet" - kõige kergem, kuiv stiil; "Spätlese" - küps, kuiva või poolkuiva stiiliga; "Auslese" - mitmekülgne, magus vein, valmistatud üliküpsetest, kobaraosa haaval kogutud marjadest; "Beerenauslese" - lopsakalt külluslik, valitud maitsega, loomuliku magususega vein, valmistatud pool-rosinaks kuivanud marjadest; "Eiswein" - külmunud olekus kogutud ja pressitud marjadest vein; "Trockenbeerenauslese" - rosinaks kuivanud marjad mis on nakatunud väärishallitusega, mee-sarnane vein.
Veine esindab Eestis Altia Eesti AS. Hinnad poes orienteerivalt järgmised: Schloss Marienlay 130 kr; RK Riesling 150 kr; Scharzhofberger Kabinett 210 kr; Josephshöfer Spätlese 350 kr.
Autor: Tea Lajal