Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiirekskursioon Kumu kunstisaalidesse
Kumu on keeruline muuseum, kus püsiekspositsioonis näidatakse eesti kunsti klassikat ja teisalt tegeldakse kaasaegse kunstiga. Kumu Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme tutvustab muuseumi töösuundi ja esimesi väljapanekuid.
Kui pikka perioodi eesti kunstiloos hõlmab püsiekspositsioon? Püsiekspositsioon on jagatud kahte perioodi. Kolmandal korrusel asuvates näituseruumides esitletakse varasemat eesti kunsti klassikat 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Alustades romantiliste baltisaksa kunstnike maastike ja linnavaadete ning imearmsate talutüdrukute portreedega. Edasi on kuraator Tiina Abel kokku pannud Eesti rahvusliku kunsti tekkeloo piltides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kui eesti kunst võttis omaks modernse maailma.
Veel 20. sajandi alguses oli Paul Raud Düsseldorfis, aga juba aastal 1905 läksid noored poisid Pariisi elama tõelist kunstnikuelu. Sealt saab alguse kogu meie sõjaeelne kunst - Pallase koolkond, Pallas on segu kõigist nendest ideedest, mis tol ajal Pariisis liikusid. Huvitav on Konrad Mägi, Ado Vabbe, Eesti Kunstnikkude Ryhma looming.
Kunstiteadlasi ootavad ees põnevad veel uurimata modernismiteemad ja -probleemid.
Mida kajastab püsiekspositsiooni teine periood? Neljanda korruse ekspositsioon on 20. sajandi teise poole kunsti päralt. Esimest korda on püsiekspositsioonis esindatud nii palju Stalini aja töid. Selle ümber oli meil väga palju diskussioone. Aga praegu tuleb need tööd välja kaevata ja näidata seda 1950ndate aastate traagilist algust nagu see oli. Kunstnikel ei lubatud isegi vaikida, ka see oli kuritegu. Me ei saa unustada, et 50 aastat elasime Nõukogude Liidus. Miks ja millele vastukaaluks tekkis meil "ilus" maal? Meie avangard pidas väga oluliseks tööde esteetilist vormistatust ja selle laga ning kaose baasil on meie esteetilisus, (erinevalt Lääne arusaamadest) väga radikaalne.
Kui kaua on püsiekspositsiooni avanäitused üleval? Püsiekspositsiooni näituste A-osa, mis koosneb maalist ja skulptuurist, võib piiranguteta saalides väljas olla, aga B-osa, mis on graafikanäitus, tuleb vastavalt normidele iga seitsme kuu tagant maha võtta ja uue näitusega asendada.
Kumu majal on kaks kaart. Meie nimetame neid A ja B tiibadeks. A-tiiva väljapanekud jäävad suhteliselt puutumatuks, aga B-tiivas hakkavad sügisest toimuma erinevad näitused sama perioodi sees.
Huvitav ja oluline on Nõukogude periood just praegu elavatele kunstnikele. Selles on veel väga palju tahke lahti rääkimata. A tiivas asuvasse projektiruumi paneme üles nn süstiknäitusi, mida toetavad arutelud, ja mis on põhinäituse mingi alateema või kunstnikuga seotud. Näiteks sügisel vaatleme Jüri Arraku varasemat loomingut - tema kuulumist täna juba müüdiks saanud rühmitusse ANK 64. Meie oma seminaril küsime, millal ANK 64 oli avangardne - kas siis, kui nad tõestasid end maalijatena või kui nad olid tudengid?
Tahame rõhutada ka teadustegevuse osa Kumu kunstimuuseumis. Meie suurte kogude põhjal on võimalik korraldada põhjalikke uurimustöid, siin on hea praktikabaas tulevastele kunstiteadlastele.
Kuidas tutvustatakse Kumus kaasaegset kunsti? Püsiväljapanekuid kavandades jõudsime otsusele, et kaasaegse kunsti ekspositsiooni me ei tee, sest meie kaasaeg on liiga lühike ja tal puudub museoloogiline sadestumisaeg, selle asemel tegutseb V korrusel tiheda programmiga nii eesti kui rahvaste näitustega galerii, milles on oma osa Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti ostudel. Kumu avanäituseks on V korrusel kui II korrusel nn suures saalis eksponeeritud rahvusvaheline näitus "Skaalanihe - kaasaegne skulptuur avatud mänguväljal".
Milliseid rahvusvahelisi näitusi on Kumusse veel oodata? Tänapäeval ei saa ükski muuseum tegutseda ainult oma leemes. Novembris avame suures saalis Belgia kunstniku Felicien Ropsi näituse "Eros ja surm".
Euroopa kunstimaailm tegutseb nagu paljud teised "maailmad" sõpruskondade baasil - sind tuntakse, usaldatakse.
Olen ise ka eluaeg kunstivallas töötanud ja tean, et kui kedagi usaldatakse, siis usaldatakse ka teda kui institutsiooni. Meie kuraatorid on nii suure kogemusega, et küllap leiame huvitavaid koostöö võimalusi.
Praegu peame läbirääkimisi kolme 2008. aastal kavandatava näituse osas.
Autor: Tiina Kolk