Aktsiad seksi ja kokaiiniga ühes pajas

Stanfordi Ülikooli neuroteaduse professori Brian Knutsoni arvates valitseb seksuaalset erutust, narkootikumijoovet ja riskantseid aktsiatehinguid ajus sama närvivõrk. Seetõttu võivad sarnaselt seksiga ka aktsiad inimesi mõnikord segaseks ajada.

1995. aastal Nobeli majandusteaduse auhinna saanud Robert Lucas väidab, et inimesed teevad majandusotsuseid vastavalt kogu oma käesolevale informatsioonile ja õpivad oma vigadest, kirjutab Bloomberg Marketsi käesoleva aasta märtsinumber. Seetõttu on investorite prognoosid ettevõtete aktsiate edasise käekäigu või majandustulemuste ootuste suhtes üsna täpsed.

Nii räägib teooria. Praktikas aga käituvad investorid alatasa rumalalt, pannes varandusi mõttetute investeeringute alla ja ei müü ahnusest aktsiaid, mis juba meeletult kalliks on muutunud.

Tundub, et osadel investoritel on üleloomulikud võimed näha, mida turg tulevikus toob, teistel aga mitte. Mis teeb siis ühed kauplejad rikkaks, kuid viib teised pankrotti?

Brian Knutson arvab, et vastus peitub kuskil meie närvivõrgus, mille pikkus ulatub 96 000 kilomeetrini.

Nelja aasta eest Nobeli majanduspreemia saanud Daniel Kahnemani sõnul tuleb aju uurivate teadlaste töödele tähelepanu pöörata, kuna nad võivad teha finantsmaailmas tulevikus veel suuri tegusid.

Seda, et majandust juhib mõnikord miski muu kui kaine mõistus, on teada juba aastasadu.

Juba 1841. aastal kirjutas Charles Mackay raamatu "Erakordselt populaarsed eksiarvamused ja masside hullus". Raamat kirjeldab, kuidas muidu intelligentsed inimesed alluvad lõpuks masshullusele. Mackay käsitleb oma raamatus alkeemiat, nõiajahti, ennustamist ja spekulatiivseid hullusi, nagu näiteks Hollandi tulbimaaniat, mis muutis tulbiseemned kullast kallimaks. Mackay on öelnud, et hulluks läheme kõik koos, kuid mõistus tuleb tagasi individuaalselt.

1970. aastal hakkas Kahneman uurima, kuidas investorid süstemaatiliselt vigu teevad. Investorid liiguvad koos karjaga, kauplevad liialt ja reageerivad liialt aeglaselt ootamatutele uudistele, oli ta kokkuvõte.

Enamiku neuroteadlaste jaoks on vaim ja aju üks seesama. Nad näevad aju koos kõikide meie mõtete, uskumuste ja emotsioonidega. Samas teatakse endiselt vähe sellest, mis me peas toimub. Teadlased ei tea vastust, kuidas need miljardid meie peas asuvad neuronid tekitavad teadlikkust ja koordineeritud käitumist.

Knutson tegi 2004. aasta mais paarikümne inimesega katse ja avastas, kuidas raha (väärtpaberite hinnamuutus) ajule mõjub. Ta nentis, et miski ei anna ajule sellist efekti kui raha - ei laibad, ei alasti kehad.

Kauplejatele anti valida kolme väärtpaberi vahel. Esimene oli riskivaba võlakiri, teine väheriskantne aktsia, millel oli tõusu tõenäosus langusest kaks korda suurem, ja kolmas nn riskiaktsia, mille kaotusvõimalus oli tõusuvõimalusest omakorda kaks korda suurem.

Katsealustele ei öeldud, milline on miski väärtpaber, küll aga näidati neile väärtpaberite hinna ajaloolist liikumist.

Kui katsealune ostis väärtpaberit, millega ta oli eelnevalt kõrvetada saanud, reageeris aju see osa, mis toodab dopamiini ehk kemikaali, mida teadlaste arvates vallandavad näiteks rõõm ja eufooria. Samuti aktiveerivad dopamiini tootmist kõik keelatud narkootikumid kokaiinist heroiinini.

Kui kaupleja tegi aga riskivaba investeeringu, aktiviseerus ajuosa, mis hoiab meid eemal muredest. Sel juhul eralduvad kemikaalid (serotoniin ja noradrenaliin), mis vallanduvad siis, kui me oleme hirmunud ja rahutud. Seega, kui me otsustame teha aktsiatehingu, siis võistlevad meie ajuosad, mis toodavad naudingut ja ängi. Esimene otsib kasumit, teine püüab vältida kahjumit.

Inimesed, kel domineerib kahjumit vältida püüdev ajukeskus, investeerisid katse käigus 20% vähem riskantsetesse aktsiatesse kui ülejäänud. Samas võivad nad ka väärtpabereid impulsiivsemalt müüa, kui õnn neile selja pöörab.

Alates 1949. aastast investeerimispangas Bear Stearns töötanud Alan Greenbergi sõnul saavad edukad kauplejad riskist aru, haaravad süvenenult infot ja teevad kiireid kalkuleeritud otsuseid. Neil on enesekindlust võtta vastu kaotus ja minna edasi. Greenberg peab jamaks, et selliseid instinkte võiks ajju sisse süstida. Tema arvates tuleb olla lihtsalt nutikas, söakas ja hea vaistuga.

Ajuskaneerijatega varustatud psühhoterapeudid võivad lihvida aktsiakauplejate looduslikke hirmu- ja ahnuse impulsse. Neuroteadlased võivad Stanfordi Ülikooli neuroteaduse professor Knutsoni sõnul luua psühhoaktiivseid ravimeid, mis võivad kasumlikult kauplema panna.

Võtame näiteks antidepres-sandi Prosac. Tegemist pole ainult revolutsioonilise stressivastase ravimiga, vaid see on ka tõestanud, et keemia võib juhtida inimeste aju, meeleolu ja käitumist. Sama võib öelda ka teiste stressivastaste ravimite kohta.

Konsultatsioonifirma NeuroInsights tegevjuhi Zack Lynchi arvates on ravimid, mis parandavad kaupleja otsustavust 20-30% võrra, turul juba paari aasta pärast. "Kogu finantskommuun hakkab rabelema, et selliseid asju saada," arvab ta.

Väärtpaberifirmad kulutavad iga aasta miljoneid dollareid analüüsile ja numbritele, et ennustada ettevõtete finantstulevikku. "Samas me kulutame tühiselt raha inimese psühholoogia tundmaõppimiseks. Me peame arvesse võtma sügavalt ajatud ja seesmised instinktid, mis päästavad valla meie ostu- ja müügimõtted," ütles Davis Darst investeerimispangast Morgan Stanley.