Komponentarvestus tagab täpsema ülevaate

Komponentarvestuse reeglite eiramine võib tuua kaasa põhivarade väärkajastamise ettevõtte finantsaruannetes ja moonutada ettevõtte majandustulemust.

Juba mõnda aega sisaldab Raamatupidamise Toimkonna juhend Materiaalne ja immateriaalne põhivara (RTJ 5) sätet, mis nõuab üksteisest eristatavatest ja erinevate eluigadega komponentidest koosnevate materiaalse põhivara objektide arvele võtmist osade kaupa.

Samas on põhivarade komponentarvestuse rakendamine kulgenud visalt, tihtipeale ettevõtete tippjuhtide kriitikatule all. Kuna põhivara täpsem arvestus ei genereeri positiivseid rahavooge ega kasumit, siis on sellist varade "lammutamist" esmapilgul raske õigustada.

Komponentarvestuse nõude kehtestajate motiive on lihtsam mõista, kui suunduda RTJ 5

juurest edasi selle aluseks olnud rahvusvahelise raamatupidamise standardi Property, Plant and Equipment (IAS 16) ning standardit saatva seletuskirja (Basis for Conclusions) juurde.

Põhivarade osade kaupa arvele võtmise vajadus on tingitud tõsiasjast, et tihtilugu kuluvad asja teatud osad kiiremini kui teised.

Nii näiteks kuluvad lennuki istmed kiiremini kui selle kere, hoone vaheseinad ja ventilatsioonisüsteem vahetatakse tõenäoliselt välja enne hoone põhikonstruktsioonide asendamist, laeva mootor ja kere ei ole võrdse elueaga, jne.

Standardite koostajate arvates ei ole põhivaraobjektide erinevate komponentide erineva kiirusega kulumist võimalik õiglaselt kajastada, kui kasutada objektile tervikuna määratud keskmist amortisatsiooninormi, ning piisavalt täpse tulemuseni jõuab vaid asjade osade kaupa arvele võtmise ja erinevate amortisatsiooninormide kasutamise läbi.

Selle seisukoha kaalukuse hindamisel tuleb arvestada, et standardite koostajate arusaamad tuginevad aastate või isegi aastakümnete pikkusel erialapraktikal ning on pidanud üle elama standardite jõustamisele eelneva kommenteerimise ja kritiseerimise.

Juhindudes vaid RTJ 5 sätestatud ja ühte lausesse surutud lakoonilisest nõudest eristada põhivara komponente, on raske tajuda nõude loojate püüdlusi ja eesmärke, mis annab omakorda võimaluse sätet mitmeti tõlgendada.

Nii näiteks võib lõputult vaielda selle üle, kas jagada hoone kaheks, kolmeks või kolmekümneks osaks.

Kui aga lähtuda komponentarvestuse nõude loojate eesmärgist ning soovist korraldada raamatupidamist kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, siis tuleks raamatupidamise sise-eeskirjades sätestatud põhivarade arvestuspõhimõtteid täpsustada.

Autor: Indrek Alliksaar