EPL: Asjatundjad hakkavad uurima kadumisohus maalambaid

Eestimaa looduse fondi projekti juhtiva Kaia Lepiku sõnul analüüsitakse kaheksakuulise projekti käigus põhjalikult Eesti maalamba populatsioone, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Selle käigus võetakse kõigilt teadaolevatelt maalambatunnustega isenditelt geneetiliseks uuringuks vereproov ning ühtlasi mõõdetakse rida välistunnuseid, mida hiljem statistiliselt analüüsitakse,” rääkis Lepik.

Lepiku jutu järgi on põliste tunnustega lambaid meil säilinud üksnes paarisaja ringis, keda võib kohata põhiliselt saartel ja ka Lääne-Eestis, kus viimastel aastatel on Kihnu algupäraga lammaste järeltulijaid juba teadlikult säilitatud.

Eesti maatõugu lammaste arvukus hakkas kahanema juba esimesel iseseisvusajal, mil kohalikku karja hakati parandama sissetoodud tõugudega ning villalammaste asemel hakati eelistama lihalambaid.

Gilleke Kopamees Eesti maalamba ühingust osutas omakorda asjaolule, et meie põlislambad on täna väljasuremise äärel paljuski ka tänu Rootsist sissetoodavale üliodavale villale. “Aastas tuuakse seda sisse 33 000 kilogrammi ning võib öelda, et 98% meie käsitööst on sellest valmistatud,” tõi Kopamees välja, miks kohalikelt lammastelt niidetud villa järele nõudlust pole.