Kiire palgatõusu tõi kiire majanduskasv

Samal ajal avaldas palgakasvule survet kvalifitseeritud tööjõu nappus mitmel tegevusalal ning maksuameti tõhus töö ümbrikupalkade vähendamisel. Netopalga kasv kiirenes 2005. aastal hüppeliselt, sellel oli omakorda soodne mõju tarbimise kasvule.

2005. aasta neljanda kvartali keskmiseks brutopalgaks fikseeriti 8690 krooni, mis on nominaalses arvestuses 12,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. 2005. aasta kokkuvõtteks kasvas brutopalk esialgsel hinnangul 11,4 protsenti. Kuna Eesti tööturu üheks suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu nappus ja sellest tulenev surve palkade tõusule, siis tulumaksu määra alandamine ning maksuvaba miinimumi tõstmine ei ole palkade kasvu tagasi hoidnud. Seetõttu kiirenes netopalga nominaalkasv koguni 14 protsendini eelnevate aastate 9-10 protsendiga võrreldes.

2005. aasta kokkuvõtteks oli tegevusaladest palkade kiirele kasvule tõukeks palkade kasv ehituses, töötlevas tööstuses, energeetikas, hotellides ja restoranides, tervishoius, põllumajanduses ning metsamajanduses. Töötleva tööstuse palkadele on positiivset mõju avaldanud tootmismahtude ja efektiivsuse tõus (nt puidutöötlemises, masinaehituses, keemiatööstuses ning ehitusmaterjalidetööstuses). Palkade kasvule energeetikas mõjus hästi efektiivsuse tõus ning head majandustulemused eelnevatel perioodidel.

Hotellides ja restoranides kasvasid palgad heade majandustulemuste ning samal ajal ümbrikupalkade vähenemise tõttu, kuid palkade tase on endiselt madal, moodustades vaid 66 protsenti riigi keskmisest palgast. Tootmismahtude suurenemise tõttu oli võimalus kiireks palgakasvuks ka põllumajanduses (ennekõike loomakasvatuses), kuid ka seal on palkade tase madal, moodustades 70 protsenti riigi keskmisest palgast. Samal ajal jätkus 2005. aastal kiire palgakasv metsamajanduses, kus palgatase ületas riigi keskmise. Selliste arengute põhjuseks võib pidada soodsast ärikonjunktuurist ning tulude kasvust tulenevaid võimalusi palkade tõusuks. Palkade kasvu kiirenemise tervishoius põhjustas administratiivne palgatõus 2005. aasta alguses ning kõrgest nõudlusest tulenev teenuste hindade kasv.

Ehituse palkade kasvule avaldas olulist mõju maksuameti tõhus töö ümbrikupalkade vähendamisel, mille raames saadeti 2005. aasta kevadel vastavasisulised märgukirjad ennekõike ehitussektori ettevõtetele ning mille tulemusena kasvas hüppeliselt maksude laekumine. Teise tegurina on ehituses palkade kasvu kiirendanud kvalifitseeritud tööjõu nappus, mis on suur probleem ka mitmetes teistes tegevusvaldkondades. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt on suur osa kvalifitseeritud tööjõust suundunud tööle välisriikidesse, mis on seadnud kohalikud ettevõtted silmitsi suurte raskustega töötajate leidmisel. Seetõttu püüavad tööandjad olemasolevaid töötajaid kinni hoida arvestatava palgakasvuga.

Soodsate majandusarengute tõttu ootame palkade kiire kasvu jätkumist ka järgneval paaril aastal. Palgataset mõjutab lähiaastatel endiselt ka tööjõu lahkumine avanenud tööjõuturgudele Euroopa Liidus ning sellest tulenev kvalifitseeritud tööjõu nappus siseturul. Probleeme tööturul aitaks leevendada kutseharidussüsteemi kiire edendamine kooskõlas tööjõu nõudlusega ning jõudsad sammud elukestva õppe juurutamisel.