Norra võitleb lõhe minimaalhinna vastu

Norra käitumine tuli Brüsselile üllatusena, sest hinnamääramise eel olid EL ja Norra lõhe teemal pikki läbirääkimisi pidanud. Nende tulemusena olid ELi riigid möödunud kuul selle hinna heaks kiitnud.

"Meile jääb arusaamatuks, miks Norra otsustas lahendust otsida just Maailma Kaubandusorganisatsioonist," ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Peter Mandelson.

Norra ekspordib aastas Euroopa Liitu lõhet umbes 15,6 miljardi krooni väärtuses, mis moodustab 65% kogu riigi lõheekspordist. Norrast ELi toodava lõhe hind ei ole viimase paari aasta jooksul kordagi langenud minimaalhinna tasemele. Seega Norra jaoks on küsimus põhimõttes.

EL on rakendanud Norra lõhe vastu kaitsemeetmeid juba 1990. aastate keskpaigast peale, kui Norra kuulutas lõhekasvatuse strateegiliseks majandusharuks. Riik hakkas seda sektorit toetama rahaliselt, organisatsiooniliselt ja poliitiliselt. Nii sai Norra ELi hinnangul eksportida lõhet madalama hinnaga, millega ELi väiketootjatel oli raske konkureerida.

2004. aasta veebruaris nõudsid Suurbritannia ja Iirimaa Euroopa Komisjonilt asja uut uurimist, süüdistades Norra lõhemüüjaid otseselt dumpingus. Uurimise tulemusena kehtestas komisjon mullu aprillis kaitseabinõuna tollilõivu vastavalt väärtusele. Pärast läbirääkimisi Norra lõhetootjatega asendati see 30. juunil minimaalse impordihinnaga 2,80 eurot kilolt (43,82 krooni), mis esialgu oli ajutine abinõu. Ja nüüd jaanuaris otsustas EL muuta selle minimaalhinna püsivaks järgmise viie aasta jooksul.

EL väidab, et kehtestatud minimaalhind ei lase Norral müüa ELi turul lõhet alla koduturu hinna. Ühtlasi tagab see kaitse Iirimaa ja Šotimaa lõhetootjatele.

"Me leiame, et dumpinguvastaste abinõude kehtestamine Norra lõhe suhtes on vastuolus WTO reeglitega, seepärast nõuame just WTO-lt selgust," ütles Norra välisminister Jonas Gahr Störe, põhjendades asja viimist WTOsse.

Norra suurima lõheekspordifirma Leroy Seafood Groupi tegevdirektor Ole-Erik Leroy peab uskumatuks, et ELi majanduspiirkonna liige Norra peab lahendama oma majandusprobleeme WTOs. "On ju Norra ELi väga lähedane partner ja Norra lõhe ei ole niisugune toode, mis kedagi ELis ohustaks."

Tema väitel on asi seda kurioossem, et ligi 85% Šoti lõhetootmisest on välisfirmade, eelkõige Norra firmade kontrolli all.

Norra ühe suurema lõheeksportija Fjord Seafoodi tegevjuht Helge Midttun ütles Dagens Naeringslivile, et firma tahab samaaegselt WTO kaebusega ka ise ELi lõheküsimuses kohtusse kaevata. "Leiame, et meil on oma seisukohti parem kaitsta, kui EL peab meie vastu kahel rindel võitlema," ütles ta.

Veebruari algul kirjutas Norra Finansavisen, et Norra miljardär John Fredriksen tahab liita Fjord Seafoodi, Pan Fishi ja Marine Harvesti üheks firmaks, mille aastatoodang oleks 275 000 tonni lõhet.