Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
India börsi poole piilu läbi fondi
India aktsiaindeks tõusis hiljuti esmakordselt üle 10 000 punkti taseme ja ühines 10 000 punkti-klubiga, kust leiab näiteks Dow Jonesi tööstuskeskmise ja Jaapani Nikkei 225 indeksi.
Nagu kõrvalolevalt graafikult võib näha, on India aktsiaturg viimaste aastate jooksul jõudsalt tõusnud.
Eesti investorid ei erine suurt teistest välismaistest investoritest, kes soovivad India aktsiaturule raha paigutada. See on väga raske. India börsidel tohivad aktsiaid osta-müüa vaid indialased. India börsidel on umbes 7000 ettevõtte aktsiad. USAs pääseb ligi kümmekonnale India kompanii aktsiale.
Aktsiaturule pääseb ligi fondi kaudu, kuid börsil kaubeldud indeksit järgivat India fondi pole kahjuks olemas.
Kui India aktsiatesse üldse raha paigutada, võivad tabelis olevad suhtarvud tõsiselt ära hirmutada - aktsia hinna/kasumi suhtarvud on hullumeelselt kõrged ehk aktsiad on võrreldes majandustulemustega väga kallid. Tegu on India ettevõtte hoiutähtedega, millega saab tehinguid teha USA börsidel.
Samas Indias pole samade ettevõtet aktsiad sugugi nõnda kallilt hinnatud, nimelt on India börsidel aktsiat väärtustatud isegi kuni 40 protsenti madalamalt kui USAs aktsiate hoiutähed. Kui India aktsiaturg oleks muule maailmale avatud, ei saaks selline absurdne situatsioon kaua kesta, sest investorite-spekulantide tehingute tulemusel vahe kahaneks.
Kõige lihtsam võimalus paigutada raha India aktsiaturule on teha seda USA börsidel kaubeldavate kinniste fondide osakute kaudu. Leidsin kaks sellist fondi - Blackstone Groupi India Fund (sümbol IFN) ja Morgan Stanley India Investment Fund (IIF). Need fondid on suutnud valida India aktsiad India börsidel, mitte India aktsiaid USAs, mistõttu on nende fondide P/E suhe ja dividenditootlus äärmiselt atraktiivne, seda eriti üksikute aktsiatega võrreldes.
Blackstone'i India fondis on 112 ettevõte aktsiad. Muide, selle fondi suurimate institutsionaalsete investorite seast leiab Bill ja Melinda Gatesi sihtasutuse.
Need, kes soovivad paigutada raha üksikusse India ettevõttesse, peaksid olema väga valivad. Näiteks India pangad ei kuulu oma kvaliteedilt kaugeltki mitte Aasia parimate pankade sekka. India autotootjad pole ilmselt koduturulgi kuigi konkurentsivõimelised Jaapani autotootjate suhtes.
Aasia tuntud investor, Hongkongis baseeruv dr Marc Faber rääkis hiljuti Indias esinedes, et kuigi India aktsiatel on eredad väljavaated, ei ole ta praegu India aktsiaid ostmas.
India majandus peaks kasvama India keskpanga prognoosi kohaselt 7,5-8 protsenti. Peaminister Monmohan Singhi hiljutise ütluse põhjal kasvab majandus tõenäoliselt 7-8protsendises tempos, tänu tööstuse ja teenustesektorite kasvule.
"Lennujaamad, sadamad, teed - kõik vajab väljaarendamist," ütles Faber India majanduslehele Economic Times. "Ainuüksi infrastruktuuri arendamisest üksi võib tulla 7-8protsendine majanduskasv."
"India aktsiaturg võib tõusta 15 000 või 20 000 punktile, et siis kukkuda 50 protsenti," ütles Faber. "Indiast on saanud rahvusvaheliste investorite jaoks eraldi varaklass. Ta märgib, et samas on India osa maailma aktsiaturgude koguväärtuses tühine - umbes üks protsent võrreldes USA 52 protsendi või Jaapani üheksaga.
Reisiv investor Jim Rogers, kes on mootorratta ja autoga maailmale tiirud peale teinud, on India aktsiaturu suhtes ettevaatlikult meelestatud. Kunagi koos George Sorosega Quantum fondi loonud ja juhtinud investor on Indiasse väga vähe raha paigutanud ning pole eriti osalenud India börsi tõusus, ütles ta intervjuus CNBCle.
"Pole kahtlustki, et India turismi tabab buum," ütles Rogers. "Aasialased tahavad Indiasse tulla. Indias on paljut, mida turistid tahavad näha. India on odav. Ma soovitan (investoritel) mõelda turismile, haridusele ja paljudele asjadele, mis Indias lähiaastatel paranevad, näiteks põllumajandusele."
Ta on investeerinud India kinnisvarasse ja vaeb investeerimist hotelliaktsiatesse.
India on oma sisemusse vaatav maa. Pole ka ime, arvestades riigi elanikkonna arvukust. Hästi aeglaselt avaneb aga India muule maailmale. See ei edene kergesti. India puhul ei saa mööda minna meeletust bürokraatiast.
USA varakatele inimestele mõeldud ajakiri Worth kirjutas aasta eest Indiasse investeerimisest ja laiemalt äri ajamisest Indias. Ajakiri kurdab, et kuigi valitsus on astunud samme majanduse liberaliseerimiseks ja bürokraatia tiibade kärpimiseks, kuid kapitali liigutamine Indiasse on kallis ja bürokraatlik.
India bürokraatia puhul ei maksa imestada, kui mõni dokument ei saa aasta jooksul allkirja. Põhjus võib Läänemaailma ärimeestele olla rabav. Aasta aega kulus India teraseministeeriumis aruteluks, kas dokumentide allkirjastamiseks kasutada rohelist või punast tinti. Enesest mõista ei allkirjastatud vaidluse ajal ühtegi paberit.
Peale kinnisvara peibutavad välismaiseid investoreid India biotehnoloogia ja tarkvaratööstus. Samas valitseb oht, et kasvavale siseturule suunatud ettevõtted võivad dereguleerimise käigus kaotada oma konkurentsieelised.