Valgast saab konkurent Tallinnale

Möödunud aasta alguses käivitunud Euroopa Liidu Interreg III B projekti Baltic Tangent eesmärk on transpordikoridori loomine Taanist ja Lõuna-Rootsist üle Läänemere läbi Läti ja Lõuna-Eesti Pihkvasse. Projekti põhipartnerid on nimetatud piirkondadest ja projekti kaheaastase kestvuse eelarve on üle kahe miljoni euro. Tegemist on raudtee ja meretee lõiguga, mis algab Atlandilt, läbib kirjeldatud Baltic Tangenti piirkonna ja perspektiivselt jätkub Pihkvast Trans-Siberi raudteele, mis viib edasi Kaug-Ida kiirestiareneva majanduspiirkonnani.

Eesti-poolne põhipartner on SA Valgamaa Arenguagentuur, kelle huvi projektis on hoogustada Lõuna-Eesti kaubatranspordi elavnemist ning Valga kujunemist logistikakeskuseks. Soov on, et Valgast saaks tulevikus värav Ida ja Lääne vahel, kus on võimalik transiitkaupade komplekteerimine, töötlemine, ümberlaadimine jne.

Valga oli oluline raudteesõlm, kus raudteeharud viisid Tartu ja Tallinna, Riia ja Pihkva suunas. 1990ndate alguses raudteesõlme areng Valgas seiskus. Enam kui saja aasta jooksul toimus Riia ja Peterburi vaheline kauba- ja reisirongiliiklus just Valga ja Pihkva kaudu, mistõttu loeti Valga-Petseri raudteelõiku parimas korras olevaks raudteelõiguks Eestis. Raudteeliikluse vähenemise peamine põhjus oli riigipiiride teke 1990ndate alguses. Praegu on nii Eesti kui ka Läti ELi liikmed ning aeganõudvat tollikontrolli ei ole Valgas enam vaja läbi viia, tekivad soodsamad tingimused selle raudteelõigu paremaks kasutamiseks.

Hetkel on teravaim probleem kaubarongide piiriületuse korraldus Eesti-Vene piiril. 2007. aastaks planeeritud uue Koidula piirijaama ehitus lahendaks ka selle kitsaskoha.

Peamine transiidikoridor Eestis toimib praegu Peterburi-Narva-Tallinna liinil ning sealt edasi Tallinna sadamate kaudu mööda Läänemerd Euroopasse. Suur osa kaubavoost suundub samuti Peterburi kaudu Soome ja sealt edasi Rootsi. Soome kavatseb tulevikus üha enam Venemaa ja Hiina turge ära kasutada, et olla kaubavoogude väravaks Euroopasse.

Selleks, et Lõuna-Eesti suudaks lähimatest ja suurematest transii-dikoridoridest osa saada, luuakse projekti Baltic Tangen-tiga tegevuskava, kuidas võiks toimida transpordikoridor Venemaalt läbi Lõuna-Eesti Euroopasse. Täpsemalt hakkaksid kaubavood kulgema Venemaalt Koidula ja Valga ning Riia kaudu Läti sadamatesse (Ventspils, Liepaja), sealt edasi veeteid pidi Rootsi ja mujale Euroopasse. Tulevikus võime seeläbi näha tugevat konkurenti Soomele, Põhja-Eestile ja Tallinnale.

Projekti raames on toimunud mitu planeeringu- ja logistikaalast koolitust ja seminari. Mullu juunis toimunud üritusel tõdeti Koidula raudteepiirijaama ehituse vajalikkust. Detsembris arutleti võimaluste üle kasutada ära Venemaa ja Hiina kaugturge ning kuidas elavdada raudteetransporti Lõuna-Eestis. Nüüd, veebruaris Rootsis Kalmaris toimunud projekti vahekonverentsil tõdeti raskusi leidmaks piisavaid investeeringuid infrastruktuuri. Transpordikoridori loomisel on vajalik aktiivsem rahvusvaheline koostöö.

Autor: Rando Kängsepp