Tuuleenergia tootjad teevad ettepaneku

Elektrituruseaduse eelnõu liikumahakkamine majandusministeeriumist Riigikokku on taas kord toonud taastuvelektri tootjate ja ministeeriumi erinevad seisukohad ajakirjanduse veergudele. Diskussioon on võtmas selgelt emotsionaalset hoiakut, milles isiklikud seisukohad matavad diskussiooniks vajaliku insenerimõtte.

Pole imestada, et ühelt poolt rõhutatakse emotsionaalselt taastuvenergia direktiivi rikkumist ja hoiatatakse suhkrutrahviga olukorras, kus taastuvenergia projektide ellukutsumiseks on tänaseks kulutatud juba kümneid miljoneid kroone. Teisalt tõstetakse aga esile sotsiaalseid aspekte nagu hinnatõus ja Eesti elektrisüsteemi sobimatus tuuleelektri vastuvõtuks. Seadust menetlevad poliitikud on olukorras, kus nad, suutmata anda eksperthinnangut tehniliselt keerulisele eelnõule, kalduvad toetama seda, kes kõvemini häält tõstab ja kes on poliitiliselt paremas positsioonis, nt majandusminister.

Kuna lahendus on kusagil vahepeal, teeme kompromissettepaneku. Et mitte pidurdada eelnõu menetlemist Riigikogus, tuleks hetkel kehtiv taastuvenergia regulatsioon ajutiselt muutumatuna üle kanda diskussiooni all olevasse eelnõusse ning alustada eraldiseisva taastuvenergia ja koostootmisjaamade seaduseelnõu koostamist, mis reguleeriks ainult nimetatud valdkonda.

Rääkides sadulast sea seljas, millega võrreldakse tuulikuid siinses elektrisüsteemis, on sadulaks tegelikult taastuvenergia vastuoluline klausel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõus, mitte vastupidi. Nimetatud eraldiseisva eelnõu läbivaidlemine ja vastuvõtmine tühistaks tänases elektrituruseaduses kehtiva taastuvenergia klausli ning osapooled oleksid kindlasti enam rahul. Jääks ära tänane ülimalt närviline tõmblemine eelnõu ümber. Analoogilised iseseisvad taastuvenergia seadused on ka Saksamaal, Suurbritannias ja Hispaanias, nii et selle ellukutsumine ei looks pretsedenti. Teema läbivaidlemiseks peaks jõuliselt sekkuma peaminister Andrus Ansip, kutsudes kokku taastuvenergia tehnilise nõukogu, kus saaksid sõna kõik osapooled. Kokku peaks see tulema just peaministri juures, sest majandusministeeriumi tegevuse tõttu on taastuvenergeetikud minetanud selle institutsiooni suhtes usalduse.

Juriidilisi probleeme ELi direktiivide ja riikidevaheliste bilateraalsete lepingute täitmisel, mis kerkivad automaatselt üles eelnõu edasisel menetlemisel muutmatul kujul, on 10 leheküljel analüüsinud advokaadibüroo Tark & Co, dokument on allalaetav assotsiatsiooni kodulehelt.

Käesoleva eelnõu muutmisega tahetakse mitmekordselt halvendada tuuleelektri tootjate olukorda, võrreldes varasemate regulatsioonidega. Seoses bilansikohustuse panemisega tuuleelektrile ei ole tuulikuomanikel enam võimalik kätte saada riigi poolt lubatud miinimumhinda, sest bilansihoidmise kohustus sööb seda vähestki lubatut. Sellest seaduselooja aga targu vaikib. Turumahu limiteerimine 200 GWh-ga aastas tekitab olukorra, kus tuulisemal perioodil saavutatakse limiidilagi juba oktoobris ja rahavoog katkestatakse.

Tuuleelektri kahekordsest hinnast rääkides opereeritakse pooltõdedega. 5,1 protsendi saavutamisel räägitakse 3protsendisest hinnatõusust, kuid unustatakse mainida, et lubatud 200 GWh tuuleelektrit katab vaid 2,3 protsenti turumahtu. Teiseks on energiaturu inspektsioon teinud omapoolsed arvutused juhuks, kui tuuleelektrit installeeritakse 3,5 protsenti. Tulemuseks pole rohkem kui 2,4 senti kWh kohta. See on marginaalne, võrreldes ministeeriumi poolt lubatava üleüldise elektrihinna tõusuga.

Elektrisüsteemi ja tuulikute koostoimimisest rääkides rõhutatakse vaid suurte elektrijaamade võimetust kompenseerida tuuleelektri puudumist, kuid ignoreeritakse teadlikult tippvõimsuste ostmise võimalust naaberriikidest. Küsimus on mahtude uues läbirääkimises, sest neis pole arvestatud tuuleelektriga.

Autor: Jaan Tepp