• OMX Baltic1,33%273,54
  • OMX Riga0,00%882,38
  • OMX Tallinn0,34%1 735,18
  • OMX Vilnius0,26%1 035,54
  • S&P 500−0,21%5 780,05
  • DOW 30−0,14%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 100−0,11%8 228,47
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,57
  • OMX Baltic1,33%273,54
  • OMX Riga0,00%882,38
  • OMX Tallinn0,34%1 735,18
  • OMX Vilnius0,26%1 035,54
  • S&P 500−0,21%5 780,05
  • DOW 30−0,14%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 100−0,11%8 228,47
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,57
  • 28.02.06, 07:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Rahvaliitlased kavandavad riigi kinnisvaraametit

Rahvaliitlastel küpseb idee luua kinnisvaraamet, mis hakkaks kontrollima ligi miljardit krooni, mis praegu kulutatakse eelarvest aastas riigi kinnisvarale.
Mõtte ideoloog on rahvaliitlane ja RKASi nõukogu liige Janno Reiljan, kes kirjutab juba mitmendat kuud riigi kinnisvarapoliitika mustandit, kirjutab Eesti Päevaleht.
“Riigil kulub kinnisvarale aastas üle miljardi krooni. Minu arvates õigustaks see riigi kinnisvaraameti loomist,” ütles Reiljan. Ameti ülesanne võiks tema sõnul olla luua ühtne süsteem, mille alusel riigiasutused hakkaksid eelarvest oma kinnisvarainvesteeringuteks ja -hoolduseks raha saama. “Hetkel on need kulutused asutuseti täiesti võrreldamatud,” ütles Reiljan. Ühtsetel alustel rahajagamine arvestaks Reiljani hinnangul asutuste pinnavajadust ja selle kvaliteeti ning annaks kokkuhoidu ja suuremat efektiivsust.
“Riigi kinnisvaraamet võiks öelda, kellele läheb eelarvest mis summa. Nii saab suunata rohkem raha sinna, kus on mahajäämus. Praegu on üks asutus oma kinnisvaraarenduselt justkui 22. sajandis, teine aga 18. sajandis,” rääkis Reiljan.
Amet hakkaks tööle rahandusministeeriumi alluvuses ning selle ülesanne oleks lisaks ka riigi kinnisvara ühtse andmebaasi loomine, mis praegu puudub.
Uues Reiljani mudelis jääks RKAS tehnilise kompetentsi keskuseks, tema ülesanne oleks peamiselt konkreetsete riigi kinnisvara arendusprojektide elluviimine. RKAS pole Reiljani hinnangul suuteline loodavat riigi kinnisvarapoliitikat ellu viima.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele