Rangemad nõuded pankadele kergitavad kodulaenude intressi

"Eesti Panga otsusest tulenevalt võib mõningal määral kasvada uute eluasemelaenude marginaal," tunnistas SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee.

Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrs selgitas, et alates tänasest suureneb eluasemelaenude risk kapitali adekvaatsuse arvutuses seniselt 50 protsendilt 100 protsendile. "See tähendab, et igasse laenuprojekti peab pank panustama senisest enam omanike raha," ütles Tõrs. "Kui klient võtab miljon krooni laenu, siis senise 50 000 krooni asemel peab pank omakapitali arvel kasutama 100 000 krooni."

Ühispanga kinnitusel kasvab laenumarginaal seetõttu 0,2-0,3 protsendipunkti.

Kuna Eesti Pank teatas riskikaalude suurendamisest juba mullu detsembris, on kommertspangad eluasemelaenude intresse kergitanud juba aastavahetusest alates.

Erinevalt Ühispangast ei soovinud teised pangad täpset laenu edasist kallinemist keskpanga nõude tõttu välja tuua.

Hansapanga eluasemelaenude finantseerimisosakonna juhataja Agnes Maki sõnul jätkub korterite ostmine endistviisi, kuid intress võib tõusta eelkõige kinnisvaraga hangeldajatele.

"Näeme, et vajadus elamistingimuste parandamise järele on suur ning kasvavad sissetulekud ja stabiilne majanduskeskkond toetavad eluasemelaenude võtmist," ütles Makk. "Probleemiks on aga spekulandid, kes tahavad turu kiirest tõusust võitu saada. Nemad on ka esmased turult väljujad."

Nordea Pank kinnitas samuti eluasemelaenude kallinemist. "Samas on lõplikku mõju laenudele ja laenamisele meie arvates veel vara hinnata, kuna see koosneb mitmest komponendist ja tervikmõju saame hinnata mõninga aja pärast," vahendas panga turundusspetsialist Tauno Tõhk.

Sampo Pank teatas, et pole laenupoliitikas suuri muudatusi kavandanud. Sampo ei soovinud samas avaldada, millised muudatused eluasemelaenu võtjaid ees ootavad.

Riskimarginaali tõusu kõrval kasvatab laenaja kulutusi ka intressitõus Euroopas.

Kinnisvaraturul kardetud hinnamull on Euroopa Keskpanga jaoks üks peaargument sel neljapäeval oodatud intressitõusu põhjenduseks.

Erinevalt USA keskpangast, mille värske juht Ben Bernanke äsja kinnitas, et ei näe keskpanga arsenalis häid vahendeid võimalike mullide vältimiseks, räägivad Euroopa Keskpanga ametnikud järjest häälekamalt kinnisvaraturu ülekuumenemise ohust majanduse stabiilsusele.

"Meie kõige suurem vastutus antud hetkel on ära hoida (kinnisvaraturu - toim.) mulli jätkuv paisumine," ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet läinud nädalal.

Kõik agentuuri Bloomberg küsitletud enam kui 40 analüütikut olid seda meelt, et Euroopa Keskpank tõstab neljapäeval eurotsooni baasintressi 2,25 protsendilt 2,5 protsendile. Aasta lõpuks oodatakse tõusu 2,75-3 protsendile.

Intresside tõstmise poolt räägib panga värske statistika, mille järgi eurotsooni tarbijatele ja ettevõtetele väljastatud laenud kasvasid jaanuaris viie aasta kiireimas tempos - 9,4 protsenti. Eluaseme soetamiseks antud laenud kasvasid 11,7 protsenti.

Euroopa Keskpank jälgib hoolega ka rahapakkumise kasvu, et peilida pikema perspektiivi inflatsioonitrende.

Eurotsooni riike mõjutab oodatav intressitõus erinevalt. "Enim kaotavad laenuintresside tõusust riigid, millel on suur võlakoorem ning kus enamik laene on ujuva intressiga," ütles investeerimispanga Merrill Lynch ökonomist Ian Stewart. "See puudutab eelkõige Iirimaad ja Hispaaniat.Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa on teises äärmuses."

Iirimaal, kus Merrill Lynchi andmetel on kinnisvarahinnad aastatel 1997-2004 kerkinud 179 protsenti, on fikseeritud intressiga 30 protsenti laenudest. Hispaanias, kus kinnisvara on kallinenud 131 protsenti, on sama näitaja vaid 22 protsenti. Lõviosa laenudest on Euroopa Hüpoteeklaenude Föderatsiooni andmeil ujuva intressiga ka näiteks Soomes.

Seevastu Saksamaal, kus kinnisvaraturg on 10 aastat mõõnanud, on 70 protsenti laenudest fikseeritud intressiga.

Itaalias, kus laenu saada on suhteliselt keeruline, on laen vaid 10 protsendil majapidamistest.

Eurotsooni suurima laenukoormaga riik on aga Holland, kus majapidamiste laenukoorem - sealhulgas krediitkaardid ja eluasemelaenud - moodustab kasutada olevast sissetulekust 200 protsenti.

Intressitõusu poolt kõneleb kuumava kinnisvaraturu ja inflatsioonikartuste kõrval ka Euroopa Keskpanga kasvav veendumus, et eurotsooni majanduskasvu toibumine on järjest kindlamalt juurdunud. Ilmselt teatab keskpank neljapäeval ka majandusprognooside tõstmisest.

Selle aasta algusega võrreldes on intressitõus koos Euribori tõusuga olnud ligikaudu 1 protsent, kuid see pole veel eluasemete ostmist mõjutanud. Pigem mõjutab eluasemelaenu võtjat see, kui suureks tema kuumakse kujuneb ja kas ta suudab laenu teenindada.

Eesti Panga soov oma otsusega spekulante ohjeldada on nagu lumelabidaga sääske tappa. Sageli spekulant ei võtagi laenu, ta müüb oma broneeringu edasi korterit välja ostmata.

Pigem hoiab spekulante eemal mullune järsk hinnatõus. Nad küsivad, kas selline hinnatõus on tänavu veel võimalik.