Jens Haug keelab oma lastel majandust õppida

Pärast mitut ebaõnnestunud katset Jens Haugi kohtuma veenda leian end lõpuks vanalinnas ühe boheemlaste kõrtsi eest endist ärimeest ootamast. Kas ma tunnen ta ära, mõtlen veidi närviliselt. Kohtumiskohale läheneb nokamütsi, lehvivate hõlmade ja seljakotiga mees. Jõuan mõelda, et küllap järjekordne turist, kui taban mehe läbitungivast pilgust, et tegu on Jens Haugiga. Sisenen hämarasse baari pärast Haugi, kes uurib juba ettekandjalt, kas tema tee juurde ikka sidrun lisati.

1992. aastal Tartu Ülikooli üldarstina lõpetanud Jens Haug pole arstina töötanud. Ta on karjääri jooksul kuulunud mitme suurema ja väiksema ettevõtte juhtfiguuride ridadesse, kust raskuste tekkides on liikunud parematele jahimaadele.

Omal ajal tõi ta kaosest välja tänase Ida-Virumaa hiiglasliku keemiakontserni Viru Keemia Grupp. Nüüd on mees ärimaailmast taandunud.

Hiljuti tuli tema väidetavast võlast ajalehetoimetusse rääkima pika patsiga Kapi-nimeline võlanõudja. Inkassofirma Pektra Grupp raharüütli Guido Kapi sõnul pettis Jens Haug MTÜ varjus koos allilmas tuntud kinnisvarapetturi kuulsusega Vello Kiili ja kickboxing'u-treeneri Mait Valgega Peeter Mitilt välja miljon krooni.

"Sellest ma rääkida ei kavatse ja nende inimestega suhtlemine on minu jaoks alandav," ütleb Haug ja loeb teema lõpetatuks.

Oma tegemistest räägib Haug küll innuga, ent põnevamad teemad katkestab üsna äkiliselt ning jätab mitmed otsad õhku rippuma. "Olen üliõpilane," on tema esimesed sõnad oma tänase elu kohta. Erialal, mida Haug Tartu Ülikooli doktorantuuris tudeerib, pole mõistagi vähimatki pistmist ärimaailmaga - ta õpib semiootikat. "Mul on mõnikord hirm, et lastele jäävad minust meelde vaid kõrged raamatuvirnad," mõtiskleb Haug oma lugemislembuse üle.

Ilma pikema jututa asun uurima kõige huvitavamat - miks on Jens Haug ärimaailmas põrunud. "Mina pole mingi juhitüüp, olen võimeline asjad ülikiiresti nässu keerama," teatab Haug naeru lõkerdades. "Omal ajal arvasin muidugi, et olen kõige targem," ei jäta ta lisamata.

Üritan aru saada, kas endise ärimehe jutus on kibestumise noot. Lõpuni ma selles selgusele ei jõuagi, sest mehe juttu saadavad pidevad naerupahvakud, mis vahelduvad mõtliku ilme ja tasase hääletooniga.

Püüan lähemalt uurida, miks ärimaailm Haugile vastukarva on, mispeale maalib ta ärimehe elust järgmise pildi: "Totaka ilmega läbipõlenud ärimees istub spaa soolakambris ja kuulab lindilt Saaremaa onukese rahustavat juttu, pärast mida ronib ta puhanuna tagasi oma kuubikusse, et teha midagi, millest universumisse ei jää vähimatki jälge."

"Mind ajab haledalt muigama enda arvates eliidi elulaad, kus muretsetakse selle pärast, kas sokkidel olev Armani kiri ikka teistele silma jääb," jätkab Haug teravalt. Küsimusele, kas ka tema oli kunagi selline, vastab mees, et nii hull asi tema puhul siiski ei olnud. "Aga kui ma oma minevikule mõtlen, siis punastan küll," tunnistab ta.

Et jutuots ärimaailma siunamiselt mujale juhtida, palun Haugil rääkida praegusest elust. Ta töötab poole kohaga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas. "See töö on kõige lähemal sellele, mida ma tõeliselt teha armastan," ütleb Haug lennuõnnetuste uurimist silmas pidades.

Mis on selle mehega juhtunud, mõtlen. "Ma kolisin maale," kostab ta. Tõepoolest, põline linnainimene Haug elab juba kuuendat aastat ühes Ida-Virumaa kaheksa elanikuga külas. Ta ei ela seal üksi, vaid 23 lehma, mesilasperede, koerte, kasside ja jänesega. Maaelust saavad osa ka Haugi kolm last ja abikaasa.

Minul on just põnevaks läinud, kui Jens Haug hakkab nihelema. Tal on aeg minna Viru Keemia Grupi nõukogu koosolekule. Päris maha pole ta ärimehe elu enda õlult siiski pühkinud.

Nüüd on paras aeg uurida, kuidas Haug ennast ja peret poole kohaga riigiametniku 6000kroonisest brutopalgast elatab. "Mul on tegelikult mõned väiksed ärid," poetab Haug ja lisab kiiresti, et tema ise nendega aktiivselt ei tegele, ei pea ennast nii ärimeheks. "Selleks on teised inimesed, kes asja oskavad," märgib ta.

Uurin, kas mees kunagi suurde ärisse naaseb. "Kui keegi mulle praegu seda väidaks, laseksin end ilmselt nurga taga maha," naerab Haug. Mõne hetke pärast lisab aga mõtlikult, et ei või iial teada.

Lahkudes kumisevad mul kõrvus tema sõnad: "Mu tütar läheb varsti ülikooli ja kaks eriala on talle rangelt keelatud: majandus ja õigusteadus!"

Kiviteri krahhi ajal Jens Haugi appi kutsunud Viru Keemia Grupi ühe omaniku Priit Piilmanni sõnul on Jens Haugil haruldane oskus teravalt mõelda ja asju läbi näha. "Tal on alati oma arvamus ja seepärast on ta väga hea äripartner," sõnab Piilmann, kes peab Haugi Viru Keemia Grupi nõukogu liikmena lausa asendamatuks.

Miks Jens Haug ärimaailmas pettunud on, Piilmann arvata ei oska. "Omadused ja oskused on tal kindlasti alles ja vaevalt ta ärimaailmale päris selja pöörab," räägib ta.

Haugi praegune kolleeg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnast Tõnu Ader mõistab, miks kunagine ärimees elustiili vahetas. "Me oleme Jensiga selles suhtes ühesugused, et tahame teha sügavamaid asju, kui seda on pinnapealne äritegevus," märgib Ader.

ASi Minu Vara omanik Urmas Sõõrumaa väidab, et ei mäleta Jens Haugi kui kunagist firma juhatuse liiget. "Tollal lahkus meil terve juhatus korraga, kuna aeg oli selline," ütleb Sõõrumaa ja lisab, et Haugist on ta lähemalt lugenud vaid ajalehtedest.

Jens Haugiga kohtudes selgub siiski, et Sõõrumaa oli teda juba hoiatanud, et ajakirjanik tema vastu huvi tunneb. Ka ütleb Haug, et Minu Varast lahkus ta teistest juhatuse liikmetest tunduvalt varem.