Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kehv Vene puit tiris Flexa kasumi poole väiksemaks
"Tänavu loodame kasumi kahekordistada," lausus ASi Flexa Eesti finantsjuht Kurt Jespersgaard, kelle sõnul peaks käive sel aastal kasvama kümnendiku võrra. Kasum vähenes eelkõige seetõttu, et Venemaa puidutootjad tahavad üha enam ümarpalgi asemel müüa saematerjali, mille kvaliteet on väga kõikuv. Venemaa männipuit moodustab Flexa toorainest umbes 80%.
Eelmise majandusaasta jooksul teenis ettevõte 380-miljonilise käibe juures 15,7 mln krooni kasumit. Aasta varem saadi väiksema käibega kasumiks 25 mln krooni.
Käimasoleva majandusaasta jooksul on investeeritud umbes 20 mln krooni ning enne septembri lõppu tuleb investeerida veel teist sama palju.
Tootmisjuht Claus Fæster Sørenseni sõnul ongi ettevõtte investeerimistempo umbes 40 mln krooni aastas.
Tänavu investeeritakse mõlema tootmise - Kadrina ja Viru-Nigula - masinapargi täiustamisesse ja sel nädalal alustati Viru-Nigulasse lisalao ehitamist. Lisaks tuleb Kadrinasse ehitada uus logistikakeskus, aga selle rajamise otsustamine jääb ilmselt järgmisesse majandusaastasse.
Flexa lähim arvestatav konkurent Amber Furniture SIA asub Riias. Mõlemad ettevõtted kasutavad tooraineks peamiselt männipuitu ja teevad lastetoamööblit ning mõlema ettevõtte omanikud on taanlased. Lisaks lastetoamööblile valmistab Amber Furniture magamistoa-, kontori- ja laomööblit.
Amber Furniture omaniku ja tegevjuhi Niels Larseni hinnangul neid Flexaga konkurentideks siiski pidada ei saa, sest mastaabid on erinevad. Kui Amber Furniture on Saksamaal oma toodetega sees vaid paaris ketis, siis Flexa mööblit müüakse kõigis kettides. "Männipuumööbli sektoris on Flexa nagu Coca-Cola - teda saab igalt poolt osta," ütles Larsen, kelle sõnul on vähe ettevõtteid, kes julgeksid üldse Flexaga võistlema hakata. "Flexa on nii hea ja mastaapne, et neil pole konkurente oma sektoris."
Seda rääkides ei pidanud Larsen silmas ainult Flexa Eestis asuvat tootmist, vaid kogu korporatsiooni, kus kokku töötab üles 700 inimese. Neist pea 400 Eestis, ülejäänud Taanis, Hiinas, USAs ja Venemaal. Flexa kahest tehasest Eestis läheb lastemööbel Taani kaudu kõikjale Euroopasse. Peale selle on suuremad ekspordisihtkohad USA ja Hiina. Eestisse jääb Flexa toodangust marginaalne osa.
"Proovisime mõned aastad tagasi ka Eestis oma Flexa kaubamärgiga toodet müüa, aga see ei õnnestunud - meie toode on siinse turu jaoks liiga kallis," ütles Jespersgaard.