Pärnu kohviku leiab Pärnu maanteelt

Koht on menukas: tööpäeval kell üks kohvikupoolel vaba lauda ei olnud ja bistroos oli pikk järjekord.

Kohvikumenüü köidab grillroogadega, need tehakse valmis siinsamas leti kõrval. On ka vokiroad grillitud lõhe, kana või lihaga ja salatid grill-lihaga. Lisaks ka supid ja pastaroad.

Supiportsjonid olid suured, tomatisupp päris mõnus, samuti ka juustuga köögiviljasupi vedelam osa, aga arvatavasti oli selles kasutatud külmutatud köögivilja, nii et erilist mõnu supisisu ei pakkunud. Samamoodi poole maitse peal jäid pidama grillroad: vokitud köögivili oli küll hästi maitsestatud, krõmps ja värviline, aga grillitud loomaliha seal juures täitsa igav. Liha küpsusastmest ei hoolinud küsida ei ettekandja ega hoolinud sellest ka kokk, tulemuseks üleküpsenud ja tuim liha. Maitsestust ei tundnud ei vokiroa lihal ega salati juurde serveeritud lihatükil. Raasuke kastet poleks olnud liiast, salati ja liha juurde käis küll maitsevõi, aga see ei sulanud jahtunud lihatükil ära, nii et abi ei midagi. Parimaks tunnistasime väikesed omamaja saiakesed, mis supi- ja praekõrvaseks toodi. See on tore, et järjest rohkem kohapeal küpsetatud saiakesi pakutakse, ainult kahju, et meie traditsiooniline rukkileib nii unarusse on jäänud - valgete nisukuklite kõrval võiksid ju olla ka tumedad rukkikuklid.

Kohviku sisekujundus on retrohõnguline, viitega kuue-seitsmekümnendatele. Toolid ja lauad pole mitte ainult kenad vaadata, vaid seal on ka hea istuda ja süüa, paraja mõõduga, paraja kaugusega üksteisest, mugav.

Poolkaares leti- ja grilliosa eraldab kiirustavat bistrood rahulikumast kohvikupoolest. Vaade suurtest akendest on nii trööstitu kui võimalik - lögane Pärnu maantee ja jubedad nõukogudeaegsed ehitised, aga see ei loe - tasakaalus ja maitsekas kohvikusisustus mängib selle koleduse üle.

Ainult veel ei ole kohviku sisu ja vorm tasakaalu leidnud: ruum on avatud, teeninduspool ja kliendipool on kokku sulatatud, sööjad näevad kokka ja kokk sööjaid, aga see ongi kõik - tegelikku kontakti ei teki. Kui küsisime, kas pastaroogasid saaks ka poole portsjonina, oli vastus jäigalt eitav. Grillroad toodi lauda siis, kui supid alles poole peal, arvet pidime ootama nii kaua, et mu lauakaaslane juba lahkus, ka siis ei tuldud, ootasin üksi veel tükk aega. Tellisin klaasi ilma mullita vett, tellimus võeti vaikides vastu, aga toodi pudel - ma ei tellinud poolt liitrit pudelivett, tellisin ühe klaasitäie.

Poole kolmeks oli kohvikupool tublisti hõrenenud ja bistroosaba otsa saanud. Mõne aja eest oli sisse lülitatud televiisor, mis rippus otse meie laua kohal. Suusatamine muidugi. Pidime kõvasti pingutama, et saaks oma vestlust jätkata. Ometi ei söandanud me püha üritust segada ja ei palunud häält vaiksemaks keerata. Saime selgeks, et suusavõistluste ajaks tuleb ärilõunad ära jätta.

Lõpetuseks - Pärnu kohviku ümbruses on erakordselt palju tasuta parkimisvõimalusi.