Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hiiu Kalatööstusel jälle rasked ajad

    Agu Laanemetsa hääl telefonitorus on rahulik, kui ta räägib, et käis reedel töötajatega rääkimas tootmise peatamisest ning töötajate kojujäämisest. "Inimesed olid rahulikud ja mõistvad," ütles ta.
    Tooraine saab Laanemetsa sõnul teisipäeval-kolmapäeval otsa ning uut ei ole varem mõtet osta, kui osa toodangust on müüdud. Töötajatele maksame kodus olemise eest natuke üle miinimumpalga, lisas ta.
    Põhjuseid, miks asi nii kaugele on läinud, on Laanemetsa sõnul mitu. Esiteks konservimüük, mis läks hästi kuni eelmise aasta novembri lõpuni, kuid siis taheti Ukrainas hakata imporditavaid konserve rohkem maksustama. Läbirääkimised kestsid veebruarini, mil saavutati kompromiss, kuid sinnamaani müüki peaaegu ei toimunud, konservid seisid, rääkis Laanemets.
    Teise põhjusena tõi ta esile tööjõukulud. Ei osatud eelmisel kevadel ette näha, et tööjõuga tekivad probleemid. Sellisel palgatasemel, nagu eelmisel kevadel rehkendasime, ei ole töötajaid võtta, kuigi tükitöö eest makstakse hiidlastele samadel alustel nagu Viru Kalatööstuses, rääkis Laanemets.
    Töötajaid on kombinaadis 110-120 vahel, mis on vähem kui pool tehase võimsusest. Keskmine kalatöötleja palk on 3449 krooni.
    Tootmisbaasi ümberkorraldamine tuleb kalatööstuse juhi sõnul samuti ette võtta, sest tootmisalust pinda on kokku 14 000 ruutmeetrit, mis teeb ligi 140 ruutmeetrit töötaja kohta. Seda on kallis pidada.
    Krediidiinfo andmetel oli Hiiu Kalatööstuse maksuvõlg 1. märtsi seisuga 727 000 krooni.
    Laanemets on probleemidest rääkides avameelne: "Projekt edeneb visalt, sattusime võlgadesse." Eelmisel aastal teeniti 12miljonilise käibe juures neli miljonit krooni kahjumit.
    Edasi on lükatud Lehtma tehase käivitamine, mille müüki Laanemets sobiva pakkumise korral ei välistanud. Samuti likvideeriti Tallinna esindus. "Oleme müünud seadmeid, mida ei kasuta, samuti igasugust vanarauakola. Oleme ka kortereid müünud, mis tehase ostuga kaasa saime," rääkis Laanemets.
    Tuleviku suhtes on Agu Laanemets aga endiselt optimistlik. Tema sõnul peaks lähiajal üks vagunitäis toodangut Ukrainasse minema ning kohe, kui on raha saadud, pannakse tootmine uuesti käima.
    Laanemets ütles vestluse lõpus: "Mina niisama alla ei anna, võitlen edasi viimse veretilgani."
    Hiiu maavanem Hannes Maasel ütles Hiiu Kalatööstuse juhist rääkides: "Agu Laanemets on usaldamist väärt mees, kes on Hiiumaa kogukonnas omaks võetud." Hiljuti käidi Hiiumaa Tootjate Liidu liikmetega kalatehases ning Laanemets rääkis täiesti ausalt kõikidest raskustest, lisas maavanem. Maaseli sõnul on Hiiumaal suur tööjõupuudus, töötute arv on maakonnas langenud alla kahesaja.
    Ühe kohaliku suurema tööandja, Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Agu Kohari rääkis, et tööjõukulude suurenemise surve on väga tugev. Eelmisel aastal tõusis Kohari sõnul keskmine palk firmas 16 protsenti, mis tõi kaasa kasumimarginaalide vähenemise. Hiiumaa probleemiks on tema sõnul väljaõppinud spetsialistide nappus: "Müüjaid veel leiame, aga kui mõni kaupluse juhataja peaks lahkuma…"
    20 aastat Hiiu Kaluris töötanud Kohari rääkis, et paljud Dagotari pankroti järel lahkunud inimesed enam Hiiu Kalatööstusesse tööle tagasi ei läinud.
    Ka Koharil jätkus häid sõnu Laanemetsa aadressil, kes on eelmiste omanikega võrreldes hoopis teist masti mees.
    Teise Agu Laanemetsale kuuluva firma, Viru Kalatööstuse OÜ juhatuse esimees Toomas Aul ütles, et nemad on positiivselt meelestatud.
    Pärast mitut kahjumiga lõppenud aastat teeniti ligi 80miljonilise käibe juures 0,8 miljonit krooni kasumit. Auli sõnul on ka uus aasta hästi alanud: "Näen, et töötajatel on sära silmades."
    "Tehas töötab täiel võimsusel. Ukraina turg hakkab avanema ning õnneks ei ole me ainult Ukraina turuga seotud," lisas Aul.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.