Balti riikide 15. sünnipäeva suurüritus tõi Washingtoni sõprade armee

Artikkel

- Uudised
- Kertu Ruus
- 7. märts 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti riikide 15. sünnipäeva suurüritus tõi Washingtoni sõprade armee
Laupäeva õhtul kell pool seitse litsus umbes viissada inimest ennast Washingtonis asuva Ritz Carltoni hotelli ballisaali fuajeesse, et veeta ürituse avatund šopates ja tuttavaid teretades.
Koridorist oli tehtud oksjoniruum, kus otsisid omanikku näiteks 30 maali, autogrammiga korvpall, lennukipiletid ja Lauderi kinkekomplekt. Kui Lauder välja arvata, oli enamikul esemetel kas suurem või väiksem seos Balti riikidega. Müügiraha läks USBFi toetuseks.
Mitte kuskil ei olnud õhk sel tunnil aga nii terav kui maalistendide vahel: salajane kunstioksjon on tihti hullem kui ruletilaud, kus intelligentsed, endast lugupidavad inimesed ennast unustavad.
Mu lauakaaslasele hakkas meeldima Läti kunstniku Agija Audere maal "Unistus Riiast", mis kujutas poolalasti punapõskset tütarlast Riia vanalinna taustal. Töö oli tõesti väärt oma 1100dollarilist alghinda. Õnnetuseks arvas sedasama aga veel üks härrasmees, kes lõpuks maali 3400 dollari eest koju viis.
Heategevus sellest muidugi ainult võitis. Küll aga võis nukker olla Ritz Carltoni kokk, sest nii mõnedki õhturiietuses külalised ei nautinud hõrku vikerforelli ja sealihamedaljoni, vaid käisid, kulm kortsus, kontrollimas, ega keegi pole vahepeal kõrgemat pakkumist teinud.
Sellel õhtul austati mitmeid inimesi ja ettevõtteid, kes on Lätis head tööd teinud (tänavune üritus oli eelkõige pühendatud Lätile, järgmisel aastal on Leedu ja siis jälle Eesti kord). Õhtu kuningannaks oli Läti president Vaira Vike-Freiberga, kellele endine USA välisminister Madeleine Albright andis üle Balti riigimehe auhinna.
Kui Vike-Freiberga kõnet pidas, oleks saalis võinud kuulda nööpnõela kukkumist isegi vaibaga kaetud põrandale. Läti president ei kasutanud 20 minuti jooksul ühtegi märkmepaberit ning tema rüht ja peahoiak olid inimese omad, kes võiks juhtida 100mehelise salga lahingusse 10 000pealise armee vastu. Need saalisolijad, kes tulid üritusele mõttega Lätti investeerida, teevad seda nüüd kindlasti.
Auhindu jagati ka äriinimestele. Nii võitis kodanikumeelega ettevõtja auhinna SEB Unibanka "erakorralise panuse eest Läti majandusarengus" ja Balti-Ameerika ettevõtlussaavutuse auhind anti Bergsi hotellile Riias, mille Conde Nast Traveler maailma saja parima hotelli hulka on arvanud.
Kõik rääkisid oma kõnedes, et kolm Balti riiki on imet teinud. "Balti riigid on tõrvik, mis näitab ülejäänud maailmale, mida on võimalik saavutada," tõdes üks õhtujuhtidest, Krista Bard.
Ainsaks erandiks optimistide ja õnnitlejate pikas reas oli USBFi asutaja Linas Kojelis, kes rääkis oma etteastes sellest, et ükskõik kui head väetist sa oma aias ka ei kasuta, umbrohi kasvab ikkagi. Ning et kui ameeriklased ei tee Balti riikidele kohe suuremaid annetusi (meest sõnast - Kojelise enda perekond annetas USBFile just 250 000 dollarit), siis hakkab umbrohi Balti riikides vohama.
Võib öelda, et see USBFi galaõhtu on kõige olulisem Balti riikidele pühendatud iga-aastane üritus USA pealinnas. See annab Baltimaadele staatust ja kohalolekut, mida riikide ametlikud esindused üksinda kunagi saavutada ei suudaks.
Hetkel kuum