DVD-DivX-mängija ostmisel on tähtis subtiitrite toetus

Eesti oludes on DivXi puhul kindlasti üsna oluline subtiitrite toetus. Erinevatele filmidele on internetist võimalik saada erinevas formaadis ja erinevas keeles subtiitrite faile. Mida rohkem formaate DivX-mängija toetab, seda vähem on probleeme.

Osadel seadmetel on võimalik subtiitreid lugeda mälukaardi pealt (näiteks CompactFlash), mis on väga praktiline omadus, kui filmiga plaadil subtiitrite faili ei ole.

Termin DivX ise kirjeldab ühte konkreetset videopildi pakkimise meetodit. Kodukinosüsteemide puhul on see aga lõpptarbija kõnepruugis saanud sünonüümiks kõigile internetist alla laetud filmidele.

Sellist seadet ostes tuleks uurida, milliseid videoformaate seade toetab. Viimasel ajal kasvab XviD- ja Ogg/OGM-kodeeringuga filmide levik. Kui DVD-DivX-mängija ei toeta filmi kodeeringut, siis on kas film ilma hääleta, hääl on, aga pilti pole, või näeb videopilt imelik ja moonutatud välja.

Eesti oludes on ka suhteliselt oluline, et DVD mängija oleks juba ostes regioonivaba või vähemalt, et seade oleks muudetav regioonivabaks. Seda tingib meie asukoht Lääne ja Ida vahel.

DVD standardi järgi peaksid Eestis müüdavad DVDd olema viienda regiooni omad - ehk endine NSVL, Aafrika ja mõned Aasia riigid. Tegelikkuses on aga siinsed plaadid teise regiooni omad (Euroopa, Jaapan, Lähis-Ida). Internetist tellides on enamus plaate esimesest regioonist ehk USAs vaatamiseks mõeldud. Regioonivaba DVD-mängija taasesitab kõiki DVDsid. Selleks, et proovida, milliseid video ja heliformaate konkreetne DVD-DivX-mängija toetab, on internetist saadaval tasuta abivahendeid. Info otsimisel on abiks otsingumootorid, kuid alustada võib kakskeelsest veebisaidist www.divxtest.com.

See sait pakub spetsiaalset test-CDd, mis tuleb alla laadida ja toorikule kirjutada. Plaat sisaldab erineva kodeeringuga filmiklippe ning neid klippe vaadates on kohe näha, kas seade toetab antud kodeeringut või mitte.

Kui laua- või sülearvutil on

TV-väljund, siis saab seda kasutada filmide esitamiseks teleekraanil. Kui lauaarvutil TV-väljund puudub, siis aitab uue videokaardi ostmine, sest pea kõigil uutel videokaartidel on olemas liides arvuti televiisoriga ühendamiseks.

Sel on kaks varjukülge. Arvuti teeb rohkem häält kui eraldiseisev DVD-DivX-mängija ning arvutist filmi vaatamisel ei saa teised pereliikmed arvutiga midagi teha.

Mängukonsoolide PlayStation ja Xbox teatud mudelid suudavad maha mängida DVDsid. Neid seadmeid saab modifitseerida nii, et nad suudaksid maha mängida ka DivX formaadis filme. See on suurem ettevõtmine ning modifitseerides konsooli ise või lastes kellelgi seda teha, kaotab seadme "omavoliline" muutmine tootja antud garantii.

TiVo-tüüpi meediaseadmeid on Eestis veel vähe. See on ühe konkreetse ülesande jaoks mõeldud arvuti. TiVo on funktsionaalsuselt sarnane Windows XP Media Center-arvutiga - suudab lindistada telesaateid sisseehitatud kõvakettale või korduvkasutatavatele DVDdele ja CDdele. Riikides, kus TiVo on levinud, oskab seade internetist automaatselt alla laadida telekavad ning kasutajal on mugav otsida välja komöödiad või näiteks filmid, kus teeb kaasa Sharon Stone.

Erinevad tootjad on viimasel ajal tootnud erineva funktsionaalsusega seadmeid, mida saab kasutada filmide näitamiseks teleekraanil. Näiteks multimeediaomadustega välised kõvakettakarbid (loe ka 28.04.2005 Äripäevast).

Filmid kopeeritakse seadmesse arvutist USB-kaabli kaudu. Ühendades seadme televiisoriga, näeb ekraanil menüüd ja filmivaatamiseks tuleb huvitav film õigest kataloogist käivitada. Sarnaselt toimib ka Arcose multimeediaseade (loe ka 06.01.2005 Äripäevast). See on küll kallim, kuid sisaldab peale kõvaketta ja TV-väljundi ka akut, oma LCD-ekraani ning võimalust telesaateid lindistada.

Autor: Alar Pardla