Kolm meest, kes ostsid Thulema

Pirita tee algus, kesklinnast tulles Laululavast natuke mööda. Hoovipealses kahekordses hoones, endises metallitsehhis, tegutseb Wallenium Grupp. Firma, mis kerkis avalikkuse ette ootamatu uudisega, et koostöös Soome partneriga ostsid nad ära kodumaise mööblitööstuse ühe sümboli - Thulema.

Ronime fotograafiga teisele korrusele, kontor on lihtne, kuid hubane. Erilist luksust silma ei torka, veneaegsed aknad ning krohvitud kirjuks värvitud seinad. Rüüsak, Arge ja Kivilo tulevad tervitama, ülikonnad seljas. Kuid kolme mehe hoiakud jätavad mulje, et igapäevaselt käivad nad pigem mugavamas riietuses tööl.

1990ndate lõpp. Arge tegeleb kinnisvaravahendusega, Rüüsak müüb Automarketis Nissaneid. "Tundsime teineteist juba mitmed aastad," räägib Arge, "oleme mõlemad Tallinna poisid, Kivilo on Põlva maffiast." Mehed plaanivad oma firma loomist. Firma nimi Wallenium sünnib nii, et Arge näeb seda unes.

1999. aastal alustatakse hoones Masina tänav 22, samas majas Koger & Partnerite ning Säästumarketi loojatega. Algul on pidevalt kohal Arge, lisaks kaks töötajat. Rüüsak käib abiks õhtuti, kui autod müüdud. Kivilo liitub tandemiga aasta hiljem, tulles Malmerkist müügijuhi kohalt.

Meeste sõnul ei olnud algul plaanis oma tootmist luua, kuid elu sundis peale: alltöövõtjad ei suutnud piisava kvaliteediga toota.

Meil on tiimitöö - üks täiustab teist, räägivad mehed läbisegi. "Loome ise nõudlust, mõtleme uusi süsteeme, tegeleme tootearendusega. Puhkusel olles tuleb häid ideid," selgitab Arge. "Näiteks üks idee, teisaldatavad vaheseinad, selles osas meil Eestis konkurent puudub." Kõik leiutised on kasuliku mudeli kaitsega. Tootmine on keskendunud ainult ühele valdkonnale - sisevaheseintele - ning see on toonud edu.

Kerge ei ole alguses ka Soome turule tungimine - tuleb teha ukselt-uksele müüki ja viia arhitektidele tootenäidised otse kätte. Järgneb aasta vaikust ja siis hakkab tellimusi riburada pidi tulema. Sarnaselt süüakse end hiljem ka Läti ja Leedu turule sisse.

Uhkusega nimetavad mehed suuremate töödena Helsingi uue kohtumaja ning Eesti Brüsseli esinduse sisevaheseinu, hetkel on töös Nokia kolm hoonet Tamperes.

2004. aastal kolitakse kontor Pirita teele. "Meil oli visioon - vaade merele," ütleb Kivilo, ise naerma hakates.

Thulema ostu otsustamine käib kiirelt. Kui Kivilo tuleb 2005 suvel uudisega, et Thulema on müügis, siis on kõigi esmane reaktsioon - teeme ära!

Ostupakkumine tuli Arge sõnul täiesti õigel ajal, mis näitab ka firma kiiret arengut, veel kaks aastat tagasi poleks sellist sammu tehtud. Läbirääkimised kestavad pool aastat.

Kolmiku pakkumine ei ole rahaliselt kõige parem, kuid August Kull otsustab Thulema ikkagi neile müüa, kuna meestel on olemas konkreetne visioon - Thulemast peab saama Baltimaade suurim mööblitootja. "Viime Thulemasse energiat ja võitjakogemust, oleme kasvuks valmis," kinnitavad mehed.

Puustelli kaasatakse Thulema omanikuks, kuna partner avab müügikanalid Soomes, räägib Kivilo. "Oleme Puustelliga müügi osas teinud koostööd mitmeid aastaid, nad usaldavad meid ning meie pakkumine võeti rõõmuga vastu," ütleb Arge. Peagi kolib Puustelli kontorimööbli tootmine Soomest Thulemasse.

Järgmisel teisipäeval kohtuvad uued omanikud Thulema töötajatega. "Meie sõnum neile on: "Kavatseme võita ning keegi ei lahku." Meie jaoks on see 112 inimese ees vastutuse võtmine," ütleb Arge, kelle sõnul läheb Thulemal müük hästi ning töötajaid on vaja juurde, eelkõige ekspordiosakonda.

Thulema ostuga võitsid kõik - nii Wallenium, Puustelli kui ka Thulema, on mehed kindlad.

Arengu pidurdumist mehed lähiaastatel ei näe, seda tänu kasvavale ekspordile. Nende sõnul on mööbliturg rohkem küllastunud, kuid "vaheseinte tootmisega panime küll kümnesse!" Näiteks eelmise aasta kasvuks plaaniti ligi 50%, kuid, nagu mitmel varasemalgi aastal, pandi ennustamisega mööda - kasvuks tuli 85%. "Oleme viie aastaga kasvanud üksteist korda," räägib Arge. Eelmise aasta kasum oli 7,9 miljonit krooni. Kui Pirita teel on tsehhis kuus inimest tööl, siis Raplas on firmal 50 inimesega tootmisettevõte.

Mehed ei saa aru, miks paljud virisevad, et ei suuda eksportida. "Tulge küsige meie käest, kuidas, oleme kogu aeg oma kaubamärgi all müünud," räägib Rüüsak. Tema sõnul on Soome turust saanud Walleniumi koduturg ning eelmise aasta detsembrist on ka Lätis ja Leedus tütarettevõtted.

"Meile väga meeldis üks reklaam, kus öeldi, et mitte suured ei söö väikeseid, vaid kiired söövad aeglasi," ütleb Kivilo, kelle sõnul on agressiivse arengu juures ärikultuuri märksõnaks ikkagi ausus ning lõppkokkuvõttes taandub kõik usaldusele.

Lahkudes kontrollin merevaate visiooni täitumist. Kui enamikust mere poole jäävatest akendest näeb kõrvalmaja, siis kahest otsaaknast, mis jäävad sissesõidu poole, avanebki vaade Tallinna lahele.

Wallenium Grupi omanikega oleme teinud varem koostööd ja nad on väga head partnerid. Usaldusväärsed, edukad ning väga suuresti tulemusele orienteeritud mehed. Thulemaga kavatseme jätkata edukat majandustegevust.

Mulle meeldis nende nägemus Thulema tulevikust. Tunnen Endrus Arget kõige rohkem. Minu arvates on ta noor vihane Eesti mees, kes julgeb riskida ja ettevõtet arendada. Tuleb enda noorus meelde! Eks kogemused tulevad ajaga, kes ei riski, see šampanjat ei joo.

Nägin kõrvalt firma alustamist, ega see lihtsalt ei läinud. Päevad olid pikad, Endrus hommikul läks ja õhtul kümne aeg tuli. Kõrvalt vaadates on kokku saanud ühesuguste väärtushinnangutega tagasihoidlikud noored mehed, kelle jaoks raha pole elus kõige tähtsam. Nad ei taha silma paista mitte sellega, kes nad on, vaid sellega, mida nad on saavutanud. Kõigil on toredad pered ning kaks last.

Meil ei ole Walleniumi meestega kordagi ühtegi probleemi olnud, koostöö on sujunud, pole vajadust olnud kokku saada. Ma isegi ei tea mis nägu mehed on. Kahjuks!