Täna toimub Riigikogu Valges saalis Euroopa Liidu asjade komisjoni korraldatud foorum energiatõhususe teemal.
Eesti energiasäästu potentsiaal on hinnanguliselt 20% täna tarbitavast primaarenergia kogusest. Energiasäästu rahastamiseks peaks Eesti kulutused jõudma 2010. aastaks vähemalt 80 miljoni kroonini aastas nagu näeb ette jaanuaris heaks kiidetud Eesti elektrimajanduse arengukava
Eesti energiasäästupoliitika elluviimisel on seni keskendutud peamiselt omavalitsuste objektidele, näiteks katlamajad, kaugküttevõrgud, ühiskondlikud hooned; samuti korterelamute energiasäästu küsimustele.
Foorumil osalesid koos teiste organisatsioonide ja asutuste esindajatega ka Eesti Energia juhid.
“Eesti Energia näeb energiatõhususe suurendamise vajadust nii keskkonnakaitse, varustuskindluse kui ka konkurentsi aspektidest. Peame energiat säästva eluviisi propageerimist energiatõhususe suurendamisel väga tähtsaks ja jätkame kindlasti selleteemaliste projektidega,” rääkis ettevõtte seisukohtadest keskkonnajuht Tõnis Meriste.
Majandusminister Edgar Savisaar ütles, et siseriiklikult on Eesti energiapoliitika üheks tähtsamaks küsimuseks põhiorientatsiooni kindlaksmääramine.
„Kas selle keskseks ülesandeks saab olema kaasaaitamine kliimamuutuste vältimisele või hoopis suund teenida rohkem näiteks konkurentsivõime ja elamumajanduse poliitikaid?” küsis Savisaar.
Tema sõnul kujuneks viimasel juhul keskseks ülesandeks, mida riik saaksvenergiatõhususes korda saata, et tarbijate energiavajaduste rahuldamine toimuks väiksemate kulutustega ja optimaalsete ning vastuvõetavate energiahindadega.
'See tähendab, mida saaks teha selleks, et tarbijate energiavajadused oleksid proportsioonis majanduskasvuga,” rääkis minister.
Eesti Energia on energiasäästualase teabe jagamiseks erinevatele huvigruppidele loonud portaali <# loonud portaali = http://kokkuhoid.energia.ee> ning korraldanud iga-aastaselt konkursi energiasäästuprojektide edendamiseks.
<#Lähemalt foorumist=http://www.riigikogu.ee/?c_tpl=1037 id=38608>
Seotud lood
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?
Enimloetud
1
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Hetkel kuum
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Tagasi Äripäeva esilehele