Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ettevõtted toodavad liha põhiliselt kodumaise toiduturu tarbeks

    Tõsiasi, et vaid viis suurtööstust annavad ligikaudu 80% sektori kogutoodangust, on selle ilmekas tõestus.
    Kogu toiduainetööstuse struktuuris tervikuna on lihasektori osatähtsus püsinud viimase viie aasta vältel suhteliselt stabiilsena,
    andes keskmiselt 18% kogutoodangust ning 9% ekspordist.
    Sektori sisestruktuuris pole viimased aastad samuti suuri muutusi kaasa toonud, neist olulisemad jäid perioodi 2000-2003, mil ettevõtete arv vähenes ligikaudu poole võrra. Peamiselt olid kadujateks väikese tootmisvõimsusega tööstused.
    Põhjuseks oli ettevõtete suutmatus oma tootmis- ja hügieenitingimusi Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viia. 2006. aasta jaanuari seisuga on Eestis 131 lihakäitlemisettevõtet.
    Lihasektori käive näitab stabiilset kasvutrendi hoolimata sellest, et viimase kümne aasta sisse on jäänud nii edukaid kui ka vähemedukaid aastaid.
    2005. aasta üheksa kuu käive oli statistikaameti andmetele tuginedes 1,9 miljardit krooni, 198 miljonit enam kui eelmise aasta samal perioodil.
    Kasumit teeniti aga eelmise aastaga võrreldes 16 miljonit vähem, kokku 81 miljonit krooni. Kasumi vähenemise põhjuseks on tõenäoliselt ebasoodne turukonjunktuur - tooraine kokkuostuhinnad kasvavad, jaemüügihindu pole aga tugeva konkurentsi tõttu suudetud samas proportsioonis tõsta. Kahjumit tootis sektor tervikuna viimati 1996. aastal. 2005. aasta üheksa kuuga loodi lihatööstuse ettevõtetes 295 miljonit krooni lisandväärtust.
    Eksport moodustab lihasektori toodangu müügist keskmiselt 13%. Kuigi väliskaubandusbilanss on viimase kümne aasta jooksul olnud negatiivne, on siiski märgata ekspordi osakaalu suurenemist müügis ning bilansi tasakaalustumist. Suuremad eksportartiklid on olnud sea- ja linnuliha ning vorstitooted.
    Veterinaar- ja toiduameti andmetel on Eestis praegu neli Venemaa Föderatsioonilt ekspordiloa saanud liha-käitlemisettevõtet. Seda, et ekspordivõimalust Venemaa suunal ka intensiivselt kasutatakse, näitab selle kasv viimase aasta jooksul - ligikaudu 3,6 korda aastataguse ajaga võrreldes.
    Olulist rolli Eesti lihaturul etendab importtoodang, mille osatähtsus on 90ndate algusega võrreldes kahekordistunud. 2005. aastal toodi Eestisse 1,027 miljardi krooni eest liha ja lihatooteid ehk 42% enam kui 2004. aastal.
    Peamised importartiklid on sea-, linnu- ja veiseliha. Ligikaudu 92% liha ja lihatooteid imporditi Euroopa Liidu liikmesriikidest, nagu Soome, Taani ja Leedu, sealhulgas 27% ulatuses uutest liikmesriikidest.
    Autor: Siret Kade
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.