Eesti ettevõtted toodavad liha põhiliselt kodumaise toiduturu tarbeks

Tõsiasi, et vaid viis suurtööstust annavad ligikaudu 80% sektori kogutoodangust, on selle ilmekas tõestus.

Kogu toiduainetööstuse struktuuris tervikuna on lihasektori osatähtsus püsinud viimase viie aasta vältel suhteliselt stabiilsena,

andes keskmiselt 18% kogutoodangust ning 9% ekspordist.

Sektori sisestruktuuris pole viimased aastad samuti suuri muutusi kaasa toonud, neist olulisemad jäid perioodi 2000-2003, mil ettevõtete arv vähenes ligikaudu poole võrra. Peamiselt olid kadujateks väikese tootmisvõimsusega tööstused.

Põhjuseks oli ettevõtete suutmatus oma tootmis- ja hügieenitingimusi Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viia. 2006. aasta jaanuari seisuga on Eestis 131 lihakäitlemisettevõtet.

Lihasektori käive näitab stabiilset kasvutrendi hoolimata sellest, et viimase kümne aasta sisse on jäänud nii edukaid kui ka vähemedukaid aastaid.

2005. aasta üheksa kuu käive oli statistikaameti andmetele tuginedes 1,9 miljardit krooni, 198 miljonit enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Kasumit teeniti aga eelmise aastaga võrreldes 16 miljonit vähem, kokku 81 miljonit krooni. Kasumi vähenemise põhjuseks on tõenäoliselt ebasoodne turukonjunktuur - tooraine kokkuostuhinnad kasvavad, jaemüügihindu pole aga tugeva konkurentsi tõttu suudetud samas proportsioonis tõsta. Kahjumit tootis sektor tervikuna viimati 1996. aastal. 2005. aasta üheksa kuuga loodi lihatööstuse ettevõtetes 295 miljonit krooni lisandväärtust.

Eksport moodustab lihasektori toodangu müügist keskmiselt 13%. Kuigi väliskaubandusbilanss on viimase kümne aasta jooksul olnud negatiivne, on siiski märgata ekspordi osakaalu suurenemist müügis ning bilansi tasakaalustumist. Suuremad eksportartiklid on olnud sea- ja linnuliha ning vorstitooted.

Veterinaar- ja toiduameti andmetel on Eestis praegu neli Venemaa Föderatsioonilt ekspordiloa saanud liha-käitlemisettevõtet. Seda, et ekspordivõimalust Venemaa suunal ka intensiivselt kasutatakse, näitab selle kasv viimase aasta jooksul - ligikaudu 3,6 korda aastataguse ajaga võrreldes.

Olulist rolli Eesti lihaturul etendab importtoodang, mille osatähtsus on 90ndate algusega võrreldes kahekordistunud. 2005. aastal toodi Eestisse 1,027 miljardi krooni eest liha ja lihatooteid ehk 42% enam kui 2004. aastal.

Peamised importartiklid on sea-, linnu- ja veiseliha. Ligikaudu 92% liha ja lihatooteid imporditi Euroopa Liidu liikmesriikidest, nagu Soome, Taani ja Leedu, sealhulgas 27% ulatuses uutest liikmesriikidest.

Autor: Siret Kade