Kuidas osta kasutatud autot nii, et petta ei saaks

Siiski tuleb Benefit AS töökoja juhataja Meelis Lehtla sõnul kontrollida paljusid asju ja kogu protsessi rahulikult võtta.

Kindlasti tasub Lehtla jutu järgi kõigepealt kontrollida auto dokumente. Tema sõnul on ta ka ise korra Saksamaalt autot ostes sattunud juhusele, kus passis olev auto kerenumber ei vastanud üldse tegelikult autol olevale.

Siis oli õnneks tegemist müüja näpuveaga, sest aedikus asus kaks samasugust autot ja kaasa pandi teise auto paberid. Lõpuks sai kõik küll korda, kuid sekeldusi oli ikka. Auto oli tolliaias kinni, kuni õiged paberid toodi.

Teiseks tuleks võimaluse korral kontrollida auto päritolu ja ajalugu. Lehtla väitel peaks seda tegema auto margiesinduses või kellegi teise juures, kes sellist infot omab. Kui asi aus ja midagi varjata pole, peaks ka kõik andmed ilusti saadaval olema. Sellistest kohtadest tuleb välja ka auto reaalne läbisõit. Lehtla sõnul pole just harvad juhused, kus spidomeetri näit on üks number ja tegelik läbisõit sadu tuhandeid kilomeetreid suurem.

Kolmas nipp, mida Lehtla Eestis sõitnud auto kontrollimiseks soovitab, on liikluskindlustuse koduleht internetis, kus kerenumbri sisestamisel tuleb välja auto avariide ajalugu.

Kui auto on tõsiselt raske avarii teinud ja seda pole korralikus kohas ilusti korda tehtud, siis on karta, et hiljem hakkavad mitmed kummalised vead kummitama.

Probleem on Lehtla sõnul selles, et kindlasti tuleks selliseid autosid lasta spetsialistil kontrollida, sest tavaline inimene ei peagi oskama tunda ära erinevaid tundemärke sellest, et auto on kehvasti remonditud.

Autot peaks vaatlema kolmeks jagatuna: kere, veermik ja mootor. Kontrollida peaks seda laskma kas margiesinduses või mõne spetsialisti juures. Selle vaatluse tegemine on kordi odavam kui hiljem raskete vigade parandamisega maadelda. Lehtla sõnul saab sellist vaatlust teha mõnesaja krooni eest ja sestap pole vaja ka suure rahakao pärast nutta.

Kurb tõsiasi on seegi, et kord kindlustuse poolt mahakantud auto võidakse kuskil n-ö üles peksta ja uuesti müüki paisata.

Sellistest autodest tuleks Lehtla sõnul muidugi hoiduda, sest need autod on parandatud mitte korralikult, vaid ikka teenimise eesmärgil. Rootsis näiteks kord juba mahakantud autot enam arvele ei saa ja Lehtla sõnul oleks viimane aeg ka meil selline seadus teha.

Suureks probleemiks on ka uppunud autod, mis on kohati tagasi ringlusse jõudnud.

Paljud silmaga nähtavad probleemid - lainetav polster ja niiskus - küll kõrvaldatakse, kuid kord vett saanud elektriplokid on juba tõsiselt kahjustatud. Meelis Lehtla sõnul on olnud ka juhuseid, kus vees olnud õhkpadja aju mingil hetkel lolliks läheb ja õhkpadja- keset sõitmist pauguga lahti lööb.

Osad kindlustusfirmad ei kindlusta ka Eestis enda poolt mahakantud uppunud autosid, sest ei ole huvitatud naljakatest vigadest tulenevaid kahjusid kinnimaksma. Tekkinud kahjud peab korvama auto müünud inimene.