Metsaparandus peab muutuma tõhusamaks

Kõige tõhusamaks tegevuseks peetakse siin metsakuivendust ja teedeehitust. Esimene võimaldab parendada metsa kasvutingimusi ja teine kergendab inimese pääsemist metsa. Meie kliimavöötmes, kus sademete maht ületab aurumise, on teedeehitus sageli seotud ka kraavi kaevamisega. Maaomanikud on Eestimaal metsakuivendusega tegelenud ligi kaks sajandit ja Vargamäe Andres ei olnud sugugi erandlik taluperemees, kes soo pealetungi kraavidega tõkestas ja oma maid paremini tootma tahtis panna.

Tänapäeval on inimene oma tegevusi ümber hinnanud ja mõistab paremini oma tegude mõju ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnakaitse organisatsioonid on seisukohal, et metsamaad ei tohiks tulevikus täiendavalt kuivendada ja olemasolevate metsakuivendussüsteemide taastamisel tuleb nii majanduslikud kui ka ökoloogilised mõjud detailselt läbi analüüsida. Teatud looduskaitseliselt väärtuslikel aladel soovitatakse tegeleda ka märgalade taastamisega.

Vägisi kerkib silme ette anekdootlik lugu sellest, kus üks maaomanik toetuste abiga kraavid maasse kaevab ja uus omanik keskkonnatoetuste toel sirged kraavid kinni ajab ja uue loodusliku ilmega voolusängi kaevab või kõik kraavid hoopis kinni ajab. Peaasi, et tööd jätkuks.

RMK on deklareerinud, et majandab riigimetsa efektiivselt ja säästlikult. Seega ei tule eelpoolkirjeldatud tegutsemisviis riigimetsas kõne alla. RMK maadel on 470 000 hektarit kuivendatud alasid, millest 40 000 hektarit asub hoiumetsas.

Hoiumetsa aladel kuivendussüsteeme ei rekonstrueerita. Samuti ei hooldata neid seal, kui just ei ole tegemist eesvooludega, mis peavad vett ära juhtima teistelt kaitsepiiranguta aladelt. Majanduslik eesmärk on ülejäänud 430 000 hektaril säilitada kuivenduse mõjust saavutatud juurdekasv. Metsakuivenduse tagajärjel on Eestis tehtud uuringute alusel keskmiselt Eestis metsatootlikus tõusnud 0,8-1,0 tihumeetrit hektari kohta aastas. Arvestades aastast juurdekasvu kuivendatud pinna peale, kuivendatud pinda ja praegusaja kasvava metsa hinda, saame, et igal aastal saab Eesti majandus selle metsa kaudu 240 miljonit krooni lisaväärtust. Teine metsakuivendusega kaasnenud tulemus on see, et Eesti metsadesse on tekkinud korralik teedevõrk. Riigimetsa territooriumil on selliseid teid umbes 8000 km, mis tagab majandamise võimaluse metsades tänapäeva tehnikaga. Kolmas arvestatav tulemus on see, et metsade puhkemajanduslik väärtus on oluliselt tõusnud.

Kuigi metsakuivendust tehti metsas üheksakümnendatel aastatel vähem, on RMK-l viimastel aastatel olnud rohkem võimalusi metsast teenitud tulu investeerida maaparandussüsteemide korrashoidu ja rekonstrueerimisse. Teisalt on RMK-l kohustus hinnata metsakuivenduse mõju keskkonnale. RMK omab FSC säästva metsamajanduse sertifikaati ja selleks, et hoida tasakaalus majanduslikud ja ökoloogilised eesmärgid metsa majandamisel, on RMK välja töötanud metsakuivenduse strateegia eelnõu. Diskussioon selle sobivuse üle on käimas ja strateegia põhimõtted peaks olema rakendatavad metsa omandivormist sõltumata.

Autor: Andres Onemar