Põllul tehakse enam nõuga kui jõuga

Võimalikke mullaharimise tehnoloogia variante on neli:

1. Tavapärane harimine. Muld küntakse, kobestatakse ja seejärel külvatakse seeme ette valmistatud mulda.

2. Minimeeritud mullaharimine. Mullaharimine tehakse pindmiselt moodsate kombineeritud mullaharimisriistadega.

3. Otsekülv. Seeme külvatakse ilma mulda harimata.

4. Diferentseeritud harimine. Kasutatavad riistad ja viisid valitakse vastavalt vajadusele (aasta eripära, kultuuri nõuded, põllu omadused).

Eestis on senini valdavaks tootmisviisiks nn adrapõhine tehnoloogia. Siiski on järjest enam hakatud põllukultuure kasvatama minimeeritud mullaharimise ja ka otsekülvi tehnoloogial, mis pakuvad säästuvõimalusi (tööaeg, kütus jm).

Uueks lähenemiseks on diferentseeritud tehnoloogia, kus masinate ja tehnoloogiliste operatsioonide valimisel lähtutakse tavaks kujunenud viiside asemel parajasti valitsevatest tingimustest.

Eesti Maaviljeluse Instituudis on erinevate tehnoloogiate võrdlevaid uurimusi läbi viidud alates 1985. aastast. Senised uurimused on näidanud, et igal tehnoloogial on oma head ja vead.

Saaki mõjutavaid agrotehnilisi mõjureid on palju: mulla looduslik viljakus, väetised, kasvatatava kultuuri sort, taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid jt. Nende mõjule ja efektiivsusele avaldab suurt mõju mullaharimine ning mullas toimuvate protsesside teadlik juhtimine. Aegade jooksul on nende mõju saagikusele oluliselt muutunud.

Kui eelmise sajandi esimesel veerandil kujunes saak peamiselt mulla loodusliku viljakuse ja mullas toimuvate protsesside juhtimise tulemusena (mullaharimine), siis sajandivahetusel etendasid saagikuse kujunemisel otsustavat osa väetised, eriliselt saagikad sordid, uute taimekaitsevahendite kasutuselevõtmine ning mullaharimine.

Määravaks on kujunenud oskusteave nende õigeks kasutamiseks, see tähendab, et pakutavate meetmete hulgast tuleb teha just konkreetsetele oludele õige ning sobilik valik.

Nii nagu teisteski majandusharudes on põllumajanduses määravaks oma tugevate ja nõrkade külgede teadmine ning oskus neid enda kasuks tööle panna. Suurt rolli mängib siin vilumus teha enda oludele parimal viisil vastavaid valikuid tehnoloogia ja masinate kasutamisel.

Uurimused on näidanud, et intensiivsel mullaharimisel põhinevale tootmisele on väärilisi alternatiive.

Mullaharimise intensiivsuse võrdluskatse näitas, et seitseteist aastat kündmata alalt (piirduti vaid pindmise kuni 10 cm sügavuse mullaharimisega) saadi sama suur saak kui iga-aastaselt tavaliselt (umbes 22-25 cm) või väga sügavalt (33-35 cm) küntud alalt. Sademeterohkel aastal jäi kündmata ala saak veidi väiksemaks (7,5% võrra) kui küntud alade saak.

Oluline on töö käigus viljavahelduse nõuete järgimine, nende eiramisel kujunesid odrasaagid viisteist aastat kündmata alal pestitsiidide mittekasutamisel 10-20% väiksemaks kui küntud alal. Pestitsiidide kasutamisel jäi saagi vähenemine väiksemaks (5-10%).

Vähenevate saaginumbrite taustal tuleb meeles pidada, et mullaharimise vähendamine või sellest suisa loobumine võimaldab olulisel määral hoida kokku kallist tööaega ja mootorikütust (30-70%). Hoolimata kütuse kõrgest hinnast, tuleb olulisemaks pidada tööaja kokkuhoidu. Optimaalsel ajal tehtud külv mõjutab saaki väga palju.

Niisketel sügistel (näiteks nagu oli 2004. aastal) on tavatehnoloogiaga taliteraviljade külvamine väga keeruline ja küsitava tulemusega (hiliste külvide hukkumine talvel). Samuti pole tähtsusetu see, et mulla intensiivsel töötlemisel toimub orgaanilise aine mineraliseerumine, mille käigus vabaneb CO2. Seega harimise intensiivsuse vähenemisel vabaneb ka vähem süsihappegaasi.

Arvestades Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise nõudeid, on põllumehel siin võimalus mõjutada kliima soojenemist.

Mullaharimise vähendamise korral on oluline teada erinevate mullaharimisriistade eeliseid ja puudusi. Arvestades nüüdisaegsete traktorite piisavat veojõudu ja masinaehitustehnoloogia arengut, on põhjendatud mitme erineva tööseadisega kombineeritud mullaharimisriistade kasutamine lihtriistade asemel. Tehes mitu operatsiooni ühe töökäiguga, säästame aega ja ressursse.q

Autor: Peeter Viil