Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vesinik päästab Euroopa kütusekriisist
Saksamaal toimunud vesinikkütuste kasutuselevõtu teemalise kongressi sõnum Euroopale on selge - valitsused, hakake vesiniktehnoloogia kiiresse arendamisse rohkem raha eraldama.
Vesinikkütuse kiire kasutuselevõtmise eelduseks on just tanklate keti varajane väljaehitamine. Näiteks Berliinis avatakse märtsis teine vesiniktankla, sest seal liigub juba 17 vesinikkütusel töötavat eksperimentaalautot.
Suurepäraseks eeskujuks on Hamburg. Rääkimata kahest vesinikutanklast, luuakse Hamburgi 155 hektari suurusele alale 40 000 töökohaga HyCity linnaosa, kus võetakse kasutusele vaid vesinikenergial töötavad seadmed. Vesinikuenergia abil hakatakse tootma soojus- ja elektrienergiat, liikuma hakkavad bussid, autod, tõstukid ja laevad.
Kuid Island, kus alustati 1998. aastal riiklikul tasemel vesinikenergia kasutuselevõtmist, saab täna juba uhkusega maailmale ütelda - meie kogemused tulevad reaalsest kasutamisest. Kolme DaimlerChrysler Citaro bussiga läbi viidud testi tulemuseks oli 58 000 liitri diislikütuse kokkuhoid ja 150 tonni kasvuhoonegaasi õhku paiskamise ärahoidmine.
Kui praegu on vesinikkütuselemendi hind 5000 eurot/kW, siis aastaks 2010 nähakse seda tasemel 500 eurot/kW ning 2015. aastal 50 eurot/kW.
2015. aastaks prognoositakse 100 000 vesinikauto kasutuselevõtmist. See võib tunduda kättesaamatuna, kuna arendustöö tulemused pole olnud edukad. Autonduses on täidetud vaid mõned olulised nõuded: kiirkäivitus ehk valmidus sõidu alustamiseks ja emissioonid. Täitmata on klimaatilised tingimused külmumisolukorras, hooldus, kasutusiga, sõidu ulatus jne.
Probleemide lahendamiseks tuleb senisest leidlikumalt kasutada uusimaid tehnomaterjale. See aga tähendab autode kõrget omahinda ja ilmselt ka tarbimisajastu lõppu - tulevikus tuleb autot kasutada kauem, kui seda on praegu pankade määratud liisinguperioodid.
Me ei näe ilmselt Eesti maanteedel enne 2015. aastat vesinikautosid, küll aga kuuleme paiksetest kütuseelementidest, mille abil toodetakse majades nii soojus- kui ka elektrienergiat.
Autor: Raul Ernes