Rahvas nõuab tehase lahkumist

Alliku külas asuva punasest plekist tehasehoone ees seisab hulk inimesi, silma hakkab roosas jopes naisterahvas, kes hoiab plakatit "Puhta keskkonna nimel".

Rahvas lastakse tehasesse, suures ruumis on pappkastidest tehtud istmeread. Kõik sisenejad peavad end registreerima. Inimesi on 70-80 ringis, õhus on tunda väikest pinget. Tehase juht Jaanus Pikani seisab vaikselt, murekortsud laubal.

Kõigil palutakse istuda, tuli kustutatakse ära, projektoriga lastakse linale kiri "Miks on vaja steriliseerimist" ning Pikani loeng algab.

Saan teada, et maailmas on üle kahesaja steriliseerimistehase ning viiekümne aasta jooksul pole ühtegi õnnetust juhtunud.

Kui loengu algusest on möödas viiskümmend minutit ning Pikani seletab, kuidas Rootsi kolleegidega tekkis mõte Eestisse tehas ehitada, rahvas elavneb ning hüüded vallanduvad kui paisu tagant: "Peate inimesi lollideks! Teeks kiiremini!" Pikani järsult: "Kas ma võin vähemalt lõpetada?"

Tuled pannakse põlema. Valge baretiga prillidega naine tõuseb püsti ja hakkab küsima. Plakatiga naine liigub ka ettepoole seisma. "Oleksite pidanud meid aasta tagasi siia kutsuma, tehas on peaaegu valmis! Miks te ei informeerinud? Kas te olete kirjaoskamatu, Lippmaa ütles, et oskate kirjutada!" Rahvas aplodeerib.

Pikani proovib rääkida, et kõik on tehtud seaduste järgi, isegi rohkem - kutsusime inimesed kokku ja rääkisime… "Ärme nii pikalt räägi, meil on siin kinnisvara," kõlavad hüüded.

Musta mantliga vanem mees tõuseb püsti: "Füüsikatundi pidage koolis! Miks teie miljonite pärast peame meie kannatama, arvate, et oleme lambakari! Hüüame kõik kolm korda - Steri välja!" Rahvas karjubki kolm korda.

Järgmisena tõuseb paksude prilliklaasidega vanem mees, kuid ei saa küsida, sest valge baretiga naine jõuab ette: "Vallavanem ütles, et pole asjaga kursis." Pikani vastab: "Mina valla asju ei oska kommenteerida." Nüüd küsib noorem mees kerge vene aktsendiga: "Tahaks teada, kus te elate ja mis on teie nimi." "Olen Jaanus Pikani ja elan Nõmmel," tuleb vastus. Paksude prilliklaasidega mees, kes oli kannatlikult seisnud, saab lõpuks küsida, et miks ei ehitatud Paldiskisse nn tuumaobjektile. Pikani: "Oleme veendunud ohutuses…" Jälle kostuvad hõiked: "See on teie veendumus, ehitage siis Raekoja platsile! Teie saate kasumi, mida saab Alliku küla?" Pikani ütleb, et pole kasumit saanud. "Loodame, et ei saa ka," hüütakse kohe. "Miks seda tehast Rootsi ei tehtud?" "Siin on soodsamad maksud, palgatase on madalam," seletab Pikani. Heleda mantliga naine ütleb: "Me ei ole ullikesed, kas teie jumal on ainult ahnus? Olete liiga labane mees, viisakas mees küsib kõigepealt, kui midagi teeb!" Aplaus. Pikani küsib: "Kas oleks veel küsimusi protsessi kohta?" "Millal te tehase ära viite?" hõigatakse vastuseks.

Siis tõuseb püsti kõlava ja selge häälega mees, kes ütleb, et tema on volikogu esimees Indrek Tiidemann. Tema räägib, et volikogu otsusel tuleb teha keskkonnariskide hindamine ning riski- ja turvaanalüüs. Enne tehas tegevusluba ei saa.

Koosolek saab läbi Pikani küsimusega: "Kas on huvilisi kiirguskambrisse minekuks." Osa inimesi lahkub ning osa lähebki kiirgusallikat vaatama.

Kolmveerand kaheksa ajal, kui lahkume, jääb veel osa inimesi Pikani ümber seletama.